Wednesday, September 19, 2012

Jätkuvat nädalat,

kogemused rikastavad ja vapustavad. Olen viimase nädala jooksul tundnud ehedalt põhiemotsioone. Sügav kurbus, piiritu rõõm, üllatav viha...on olnud mu kaaslased mingil ajahetkel. Aga olen õnneseen, et töötan Keenias. Päike pressib igal hommikul trellitatud aknast sisse ja provotseerib tegutsema. Siin on põnevust ja väljakutset kõikideks päevadeks. REEDE Sasin koolivormi hunnikus, sest tahan enda jaoks selgeks teha seitme erineva kooli riietuse. Mõned riided on tõsiselt väsinud. Ma ei ole harjunud mõttega, et kellelgi lihtsalt ei ole niiti ja nõela rõivaste parandamiseks. Teen jooniseid ja arvestan keskmist rõivakulu ühe vormi tarbeks.
LAUPÄEV Mumias´i turul raamatuid ja kangaid valides, läheb pilt tõsiselt kirjuks. Päike, inimesed, lademetes kaupa. Amina ( Janika ja tänaseks ka minu sõber) abiga saan mitmed kvaliteetsed rõivad lapitööks kohalike hinnaga. SECONDHAND on siin populaarsem kui Eestis, mis on loogiline. Lokkav turukaup ei suuda taaskasutuse toodetele mingit konkurentsi pakkuda.Turult tulles jäi silma kohalik taaskasutus, mille tahtsin pilti võtta. Kanad ja „muu kraam“, mida jagub kõikjale.
 PÜHAPÄEV Õmblen järjekordselt näidiseid ja pesen turult ostetud kangaid. Kodus Eestis oleksin kindlasti ärritunud käsitsi vee kandmise,.linade pesemise ja vee soojendamise pärast. Shiandas trepil olen üks naistest, kes naabrinaise laulu saatel teeb tavalisi toiminguid. Ei mingit ängi, puhas pesu ja rahuloluJ Pesu pestes saan kaks kutset kirikusse, annan korvi, aga luban ühineda järgmisel pühapäeval.
ESMASPÄEV Koostan kursuse materjale, pärastlõunal oleme Janikaga kontoris koosolekul. Õhtul planeerin järjekordselt kursust, mis algab  järgmisel emaspäeval. Olen natuke elevil.
TEISIPÄEV Kohtun politseiga, kes on ülevoolavalt hoolitsev turvalisuse pärast ja manitseb tuttavaid valima, märksõnaks ikka SECURITY. Käin kontoris, edastan kursustel osalevatele naistele mõned paljundused ja proovilapid. Mõned naistest vaatavad minu kui jumala poole. Tunnen kohustust ja vastutust, tahan olla hea õpetaja. Minu „imerelvaks“ on BROTHERi õmblusmasin , mis on naabrinaise sõnul siinses suurkülas hübriid, teistel lihtsalt sellist ei ole.
Käin kohaliku sotsiaaltöötaja Bonnyga Shitoto külas Isaacile lubatud raamatuid viimas. Sõitsime mootorrrattaga, jumalik. „Metallhobune & kiirus“, on üks kirgedest, mille Shiandas avastasin. Õhtul nagu ikka kuiva puhul kohtun külasõprade (lastega). Lõikame palli jaoks detaile, parandame riideid, jalutame sõprade poolt haritud maal, vaatame maailma Janika kaardilt ja närime suhkruroogu. Ma ei ole seda varem söönud, aga see on lääge, looduslik magusa pomm. Eestis olen kommisõltlane, siin närin nüüd roogu.
Ülevaade sai tavaline, aga minnes algusesse tagasi... EMOTSIOONID Olen jätnud tööjutust välja mõne inimese isikliku loo. Ma ei tea kus algab või lõpeb diskreetsus ja seetõttu eelistan vaikseks jääda. Aga unistan sinisilmselt siinsetele lastele kasvõi natuke paremat elu.
Karin







No comments :

Post a Comment