Mondo's volunteers in Kenya

Tänasega algas minu kahenädalane puhkepäevadeta koolitusmaraton. Esimesed ohvrid olid Khaunga naistegrupid, kelle käsutasin Estheri valjuhäälse ja konkreetse abiga kella 10-ks Khaunga põhikooli. 

Mina olen punkt kell 10 kohal ja mis mulle enam eriti suure üllatusena ei tule, olen ainus. Mulle on antud klassiruum koos teibi ja kriitidega, seega saan oma slaidid ilusasti tahvlile kleepida ja nime kõrvale kirjutada, et vältida selle pooletunnist hääldama õppimist. Tunni aja pärast on kogunenud ca 10 inimest, kuna aga gruppides peaks teoreetiliselt olema kokku 63 inimest, otsustame veel oodata. Naistegruppide juhid helistavad meeleheitlikult liikmetele ja kuigi ma ei saa aru, mida nad räägivad, siis hääletoonist võib järeldada, et midagi väga ilusat see ei ole. Kordamööda käivad chairlady’d vabandamas, et kuigi mzungud on väga täpsed, siis keenlased kellaaegadest kinni ei pea.

Üksikus pingis istub pisike poiss, kes hoolega kirjutab üles slaididel kirjutatut. Ta on tulnud koolitusele oma haigeks jäänud ema asendama. Huvitav on vaadata, et kuigi klassiruumis on kolm rida pinke ja ruumi jagub, siis naised istuvad eranditult kõik kolmekesi tihedalt üksteise kõrvale. Eestis koolitusi andes olen harjunud, et inimesed püüavad üksteisest nii kaugele istuda kui vähegi võimalik.

Kui ca 20 inimest kohal on, teatab Norah (Khaunga Womens Chairlady), et ilmselt võime alustada, mida me ka teeme, hoolimata, et kogu koolituse vältel tilgub vaikselt inimesi kogu aeg juurde. Tõlkimise ülesande võtab enda peale St. Anne’s Mahola Women grupi sekretär Linety, kes saab oma ülesandega ideaalselt hakkama.

Linety hingestatult mu juttu tõlkimas.

Kuna esimene vasikas pidavat ikka aia taha minema, siis saan poole koolituse peal aru, kui valest otsast ma kogu asjaga pihta olen hakanud. Koolituseks on tehtud äriplaani põhjad, mille koolituse jooksul samm-sammult läbi töötame ja kogu koolituse lõpuks peaks valmis olema konkreetne äriplaan. Selle asemel, et kohe äriplaani täitma hakata, hakkan äriplaani osi lahti seletama, tekitades kohe ka hulga küsimusi, mida on naistel teooriaga peale hakata, nad tahavad praktilisi näiteid. Kui oma pika seletamisega ühele poole olen saanud ja entusiastlikult teatan, et nii...hakake nüüd täitma...ei tee mitte keegi mitte ühte ainsat liigutust, mis natukenegi kuskilt otsast näitaks, et nad paberile ainsagi kriipsu kavatsevad tõmmata. Seega alustan kõike otsast peale selliselt nagu oleksin pidanud kohe alguses tegema. Jagame naised gruppidesse ja teeme selgeks, kes millega tegelema tahaks hakata. Ja hakkan seletamisega uuesti nullist pihta. Selleks ajaks on kell loomulikult juba palju ning peame kiirendatud tempos teemad läbi käima. Võrdlemisi suur osa jääb naistel koduseks tööks, kuid järgmisel esmaspäeval saame uuesti kokku, analüüsime äriplaanid läbi, teeme parandusi, täiendusi ja muud vajalikku ja vaatame sealt edasi, kelle idee käiku läheb.

Naistel on huvitavad pisiasjad, mille rääkimise peale ma ise ei tulekski. Näiteks pidin selgitama, et keegi ei kanna neile raha hõbekandikul ette, et nad saaksid sellega teha, mida tahavad, milleks on vaja ka õppida äriplaani kirjutama, et näha, kas idee on piisavalt kasumlik, et sellega julgeks näiteks pangast stardikapitali taotleda. Mille peale mind tänati, et ma õpetavat neid teisiti mõtlema. Ma ei teadnud, et teisiti ongi võimalik mõelda.

Teine huvitav pisiasi, mis välja tuli, naised ei hoomanud, et tegeleda võib ka mitme asjaga korraga. Näiteks tekkis probleem, kui üks grupp soovis hakata kitsi kasvatama, kuid kuivaperioodil võib juhtuda, et kitsekari sureb ära ja naised jäävad sissetulekuallikast ilma. Naistele tuli siira üllatusena, kui pakkusin välja, et võtku lisaks kitsedele siis ka paar lehma, et kui ühed ära surevad, on teised alles ja risk kogu sissetulek kaotada ja pangale võlgu jääda väiksem. Ettepanek tõi kaasa siira üllatuse, et ka nii saab. Mul jäi üle ainult järjekordselt üllatuda.

Loomulikult ei puudunud ka koht, kus pidin aru andma, miks ma pole abielus ja miks mul ei ole lapsi ja mida ma üleüldse Aafrikas teen, aga kui ma juba siin olen, kas ma ei tahaks mõne naistegrupi liikme pojale naiseks minna. Kuna ma erilist entusiasmi üles ei näidanud, jäid paaripanemised sel korral ära.

Homne koolitus toimub Mulambo kirikus. Seal olen aga juba targem ja alustan vähe teisest otsast. Täna oli aga positiivne näha, kuidas naised pingutasid ja nautisid õppimist. Eks järgmine nädal ole näha, kas naistele midagi meelde ka jäi.

Ettevalmistused

Naised Norahi eestvedamisel oma grupi äriplaani koostamas