Friday, September 25, 2015

Kevadkokkuvõte

Suvi saigi läbi ja nüüd kergelt distantsilt on paras aeg teha kokkuvõte ka oma tegevusest selle aasta kevadel.

Olin siin (või seal — Keenias ja Shiandas) viiendat korda ja pidasin arvutitunde, täpsemalt kaks eraldi teemat/kursust: arvuti algõpe ja veebiprogrammeerimise põhialused. Esimene peamiselt kontoritarkvara ja mõned spetsiifilisemad vajadused, näiteks kuidas pildid kaamerast arvutisse saada ja mahult nii pisikeseks, et kannatab e-postiga ka üle kohaliku väga aeglase interneti saata. Teine alustades HTMList ja CSSist kuni lihtsaima PHP ja MySQLini. Suurem enamus õppis algkursusel, programmeermist paar juba eelnevalt laiemate IT-oskustega inimest.

Õpilased tunnis

Tund

Eelisjärjekorras said kursustel käia Wefoco aktiivsed liikmed, kellel näiteks arvutioskust mõnes teises projektis osalemiseks tarvis. Kohalikud kooliõpetajad, mõned muiduhuvilised; vanuselt täiskasvanud, keskkooli- ja kolledžiõpilased. Tunnid toimusid kümnest-kaheteistkümnest päeval kuni viie-kuueni õhtul, siis hakkab pimedaks minema. Maksimaalselt kolm inimest korraga, igaüks eraldi arvuti taga, et ise ja iseseisvalt kõik praktiliselt läbi teha.

Hommikust kuni lõunani andis oma algajate grupile tunde keenlasest vabatahtlik, kes ise õpib kõrgkoolis ja pärast lõunat võttis omakorda programmeerimistunde. Kuna olin tööde iseloomude tõttu suure osa ajast ainuke wefocolane kontoris — seal toimusid tunnid — siis astus aeg-ajalt läbi ka mõne muu projektiga seotud kohalik aktivist või eksinu, et vabatahtlikele törts käsitöö-, ühistu-, kana- või munamuresid rääkida, mida enamasti kõik suure osavõtlikkusega ära kuulasin.

Tunni- ja muiduplaan kontori seina

Maisiäri kontoris

Esines väikeseid tehnilisi viperusi — viimased seitse nädalat ei olnud kontoris elektrit. Kenya Power ehk "kohalik Eesti Energia" lülitas kogu kontoriblokis võla tõttu elektri välja. Üürnikud aga keeldusid majaomanikule üldarvesti järgi küsitud summasid maksmast. Näiteks meie ruumi eest kus laes üks 60W lambipirn, aeg-ajalt arvuti käib või mõni telefon laadimas, kippusid numbrid kergelt samasse suurusjärku kui talvel Eestis puumaja korteris elektrikütte eest maksan. Teised ütlesid, et nad on kõik ära maksnud, ja kolmandad ütlesid nende teiste kohta, et nood ei ole juba mitu aastat midagi maksnud. Majaomaniku ehitusfirma tegi õue peal sama arvesti tagant elektrikeevitust. Kõik lihtne, selge ja läbipaistev. Ülejäänud boksid panid oma ärid selleks ajaks lihtsalt kinni, kuu-kaks pausi. Mõistlik, näiteks internetipunkti, trükkimis- või koopiateenuse pakkumine, samas mitte tasuda elektri eest. Ühel ilusal reedel ühendasid keevitajad ruumid salaja elektrivõrku tagasi ja põletasid selle käigus meie tiivas elektrijuhtmed maha, sellega oli vähemalt minu seal viibimise ajaks elektriprobleem päevakorrast maas. Hakuna matata!, laadisin öösiti kodus sülearvuti aku täis 6-7h (kui just elektrikatkestust polnud), jõin hommikukohvi ära ja tunnid arvutiga said tehtud.

Keevitamist jätkus kauemaks

Elekter on tagasi!

Kõigepealt puhkasin paar nädalat ja siis järgmise kahe kuu jooksul tuli tunde kokku täpselt 100 korda ja 159h. Kes aeglasemalt, kes kiiremini, aga kõik said enam-vähem hakkama. Kui ettenähtud arv kordi ja tunde tehtud, vajalikud teemad läbitud — programmeerimises väike test — siis väljastas Wefoco kursuse lõpus tunnistuse. Sellised paberid tunduvad siin vajalikud. Veebiprogrammeerimise lõpptulemuseks oli väga lihtne andmebaas: esemete lisamine läbi lihtsa veebivormi, muutmine ja kustutamine. Kahjuks ülaltoodud kergete tehniliste vajakajäämiste tõttu jäid enamus kirjapannuid programmerimise kursusest ilma — kes esimesena jõudsid need said. Nii et sealt on järgmine kord jätkamis- ja laienemisruumi, to be continued… UPS kuluks ka ära.

Tunnistused

Mult on küsitud mida nende teadmistega kuskil külas peale hakatakse? Arvuteid, mida näeb kuskil koolikabinetis tolmu kogumas — on. Internetipunkte on. Sülearvutid levivad järjest rohkem. Asju mida arvuti abil lihtsamalt teha — on. Võib-olla mitte siin väikses külas, aga pealinnas on olemas ka telekomid, veebifirmad, start-upid jms. Et jah, on küll peale hakata.

Wednesday, September 16, 2015

Ühte teist ja kolmandat

Keenia õpetajad otsustasid taaskord streikima hakata, mis siinses mõistes tähendab, et koolid on lihtsalt kinni ja lapsed tehku, mida tahavad. Tuleb välja, et Shianda lastele meeldib väga arvutimänge mängida. Kuna nende tavapärases mängimiskohas valmistatakse ka kohalikku puskarit, ei ole nende vanemad just vaimustuses, et nende lapsed seal pidevalt chillivad ja saatsid nad WEFOCO kontorisse. Nüüd on meil iga päev kontoris hunnik pudinaid, kes võitlevad oma mängukorra üle. Aga nad on vahvad, pühivad kontori põrandat ja muudavad mu mp3 keele mingiteks araabia hieroglüüfideks, et ma saaks hiljem tund aega seda tagasi muuta.
Esimesel päeval oli ainult kolm last



Kuni neid oli palju rohkem
Iga kuu 6.ndal on kontoris naistegruppide juhtide koosolek. Kuna sel kuul osutus kuues pühapäevaks, sattusid naistegruppide ja ühistu juhatuse koosolekud samale päevale, mis praktikas oli esialgu äärmiselt segadusttekitav. Nii naistegruppide kui ühistu koosolekute päevakorrad olid tõsised, seega võttis koosoleku päev kohe algusest võrdlemisi kurja tooni.

Alustasime ühistust, mille allüksused kuidagi ei taha oma tegevusaruandeid õigeks ajaks tuua. Ma saan Aafrika veidi teistsugusest ajaarvamisest aru ning nädalakese-paar hilinemist elan üle, kuid kui septembriks ei ole laekunud juuli raportit ning see jätkuvalt iga nädal tuleb ja tuleb, siis see hakkab juba kurjaks tegema. Homseks on planeeritud suur koosolek, kus ühistu allüksuste esimehed, sekretärid, varahoidjad järjekordselt võtavad kogu oma paberimajanduse kaenlasse ja tulevad korra veel otsast peale õppima, kuidas raportit koostada ning kuulata, miks on oluline, et see õigeaegselt ka kontorisse laekuks. Oleme seda juba paar korda teinud ning raportite kvaliteet on paranenud, kuid jätkame, kuni lõpuks selgeks saab.

Kahjuks roomas eile kontorisse ühistu varahoidja, kelle kätte paar allüksust on oma liikmetelt kogutud rahad hoiule andnud, sooviga koosolek edasi lükata, sest mingil hämaral põhjusel ta leidis, et tal on õigus talle hoiule antud raha edasi laenata ning loomulikult ei suuda ta seda homseks tagasi saada. Ilmselgelt on koosoleku päevakorras ka ühistu varahoidja häbipost.

Naistegruppide juhtidega on lõputu lugu teemal seemnepanga tagasimaksed. Esther pidas maha pika ja kõrva järgi äärmiselt kurja loengu, millest ma küll sõnagi aru ei saanud, sest ta tegi seda kohalikus keeles, kuid paistab, et mõjus, sest kogu eelmise nädala tilkus kontorisse võlglastelt maisikotte ja rahalisi tagasimakseid.









Ühel ilusal laupäeval käisid meil külas Eesti aukonsul Keenias Kadri Humal koos oma tütre Petra ja Rotary klubi presidendiga. Rääkisime WEFOCO naistegruppidest ja töödest-tegemistest. Kuigi meie kohtumine oli igati asjalik ja tore, siis kogu asja tähtsaim point- Kadri tõi mulle leiba ja ma olen äärmiselt tänulik J