Täna algas viimane nädal Shiandas

Nüüd on siis rannikul käidud- Mombasa, Malindi, Watamu. Panin neid puhkuse pilte FB sse ja sain kommentaari, et jah, nüüd on tunda päris Aafrikat. Kuid mis on päris Aafrika? See tundub olevat see, mida me tuleme otsima olles lugenud raamatuid näiteks nagu Livingstone "Reisid Lõuna Aafrikas " või Hemingway "Aafrika haljad künkad ", seda Aafrikat enam pole.
Seda Aafrikat etendatakse turistidele, sest seda nad tulevad otsima.
Ja kuigi seda Aafrikat enam pole, leiad sa siit ikkagi midagi, mis on väga ürgne ja väga soe ja kodune. Maal vanaema juures...

Palju paberimajandust on vaja ära majandada :-) : kokkuvõtteid mitmes erinevad vormis ja keeles...
Kokkuvõtteks saan ütelda, et umbes 90 % kõigist mõtetest, mis pähe tulid, on ka teostatud selle poole aasta jooksul. Neist olulisemad minu jaoks olid Mondo toetusprogrammi laste ekskursioon Kisumusse, õmbluspoe remont ja sisustamine ning mangode, avokaadode ja sidrunipuude pookimisnädal. Teostamata jäi Bukura Põllumajandusinstituudi külastus Chair Ladydega, see jäi tegelikult juba Microfinants projekti algstaadiumis kõrvale, kuid vaikselt lootsin, et rahaülejääkidega saab seal siiski see nädal ära käia, kuid kuna rooter wifi jaoks officile on siiski eluliselt tähtsam hetkel, siis nii ta ongi.
Jääb selle käigu korraldamine järgmisele vabatahtlikule minu positsioonis.
Põllumajandus on selgroog nagu Salim ütleb...
Ja õige kah, kui süüa pole, siis kuidas sa ikka õpid ja edened ja kasvad ja oled jätkusuutlik :-)

 Pookimas Chenda Kalas.

Üks esimestest käikudest naistegruppidesse. Pildil koos Abrahami- mentori ja tõlgiga, kellele olen väga tänulik. Jalutuskäigud külades ja turul, kõikide teede teadja ja kõikide inimeste teadja ja Suahiili keele õpetaja. Ja väga palju naljakaid juhtumeid.

Üks on kindel, ma tulen tagasi, et vaadata kuidas läheb nendel 104-l puul.
Kui Jumal tahab, ütleksid kohalikud.

Oktoober

Täna 19 oktoobril algab minu viimane kuu Shiandas. Homme 20 oktoobril on Mashujaa ehk Kangelaste päev, neile, kes võitlesid Keenia vabaduse eest.
Praegu on meid Shiandas seitse vabatahtlikku. Piltidel oleme õhtusöögil Wefoco direktori Estheri juures, õhtusöök kujunes meeleolukaks koosviibimiseks vaatamata vihmasajule.
Ilm on muutunud, kui varem hakkas sadu kella 5-6 paiku õhtul, siis viimasel nädalal on sadu alanud isegi kell 1 päeval, ühel korral sadas õhtust hommikuni ja seda märkisid ka kohalikud ära.
Oktoobrikuu põhisündmuseks on olnud Mondo uute toetuslaste valimine ja mõõtude võtmine koolivormide õmblemiseks.
Kui me augustis lastega Kisumus käisime, siis lisaks sellele, et lapsed olid väga vaiksed, tundusid osad lapsed minu meelest ka liiga kõhnad.
Mikrofinantseeringu toel sai poodi muretsetud kaal ja kohandatud ka pikkuse mõõtmise koht.
Kehamassiindeksi - BMI arvutamise tulemused on kahel järgneval pildil:

Kokku on tänavu alatoitlusega tugiprogrammi lapsi 12, neist 9 poissi ja 3 tüdrukut.
Oktoobri kuu jooksul toimub veel järgmisel nädalal tikkimiskoolituse II osa ja Novembri pookimisnädala ajakava ning kohtade kinnitamine.

Esimesel pildil puhkehetk Chenda-Kalas kus käisin poogitavate puude arvu täpsustamas ja teisel pildil minu enda aiandus- loodan, et vähemalt 2 avokaadot/mangot saavutavad pookmiseks vajaliku suuruse ning jäävad siia mõnesse gruppi suurt saaki andma :-)

Selle rahuliku tugeva kohaliku looma pildiga tundub sobilik see postitus lõpetada. Asjad edenevad aeglaselt kuid kindlalt ja minu viimane tegevus siin enne ärasõitu saab olema seotud maaga ja naistegruppide tuleviku parendamisega parendatud puude näol.
Puid saab olema 100.
Umbes nagu Eesti 100 :-)
Ikka kurb on, et see aeg siin nii kiiresti on läinud, no alles ma ju tulin...
Tervitustega,
Ester

September

Septembrikuu tähtsaim sündmus oli kohe kuu alguses.
Toimus kahepäevane tikkimismasina koolitus viiele Wefoco õmblejale. Koolitust viis läbi Wefoco direktor Esther Mumia. kaks meest ja kolm naist olid kenasti varakult juba hommikul kohal ja koolitus ise oli väga praktiline.
Esmalt tegid kõik järjekorras proovitikkimise ja siis igaüks kodust kaasavõetud esemele oma teksti või või teksti koos masinas oleva kujundiga. Masina programm võimaldab kasutada sada kujundit.
Seejärel hakati tegema päris töösid.
Kisumust oli tellitud 15 kvaliteetset T särki ja need erinevat värvi särgid said kõik teksti WEFOCO CHAIRLADY.
Usun, et Chairladydel on neist hea meel.
Tegelikult läks koolitusele koos järgnevate tööde valmistamisega terve nädal. Poe seinale sai ka lihtne äriplaan, et oleks võimaliku kasumi saamine piltlikult ikka silma ees.
Loodetavasti  õnnestub väliskoolitajaga okkulepe saavutada ning oktoobri lõpupoole ka koolituse teine osa läbi viia.

Teine tore sündmus oli meie Uganda/Kampala viisareis, mille jooksul saime külastada sealset vabatahtlike keskust tänu Siisi Saetalule. Parajasti toimus uute vabatahlike sissejuhatava koolituse finaal. Sellest kohtumisest ka pilt. Lisaks külastasime Uganda pikaajalist vabatahtlikku Kaie Pungast, kes meid lahkesti oma kodus vastu võttis ja hiljem turvaliselt boda-bodale paigutas. Oli huvitav näha majutustingimusi Ugandas ja vahetada muljeid vabatahtlikuks olemisest.

Kolmas märgiline nädal oli päris septembri lõpupoole kui Shiandasse saabusid Diana ja Silvia. Diana nädala keskseks sündmuseks Chairladydele oli käsitöö ülevaatus. Ladyd rääkisid kuidas nende tugigrupid tekkisid ja toimivad. Kaasa oli võetud hulgaliselt mitmesugust käsitööd, millele Diana andis nõuandeid kvaliteedi parendamiseks, et neid oleks võimalik lisaks kohalikule turule tulevikus ka Euroopa turul/esialgu Mondo poes müüa.
Väljavalitud näidisteks Tallinna viimiseks osutusid Chenda Kala grupi punutud korvid.
Käsitööd toodi muudkui juurde- algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama.... ehk on see inspireerivaks alguseks poe sihtotstarbeliseks tööle hakkamiseks.

Kuu viimase laupäeva veetsime Juliega jällegi poes. Nüüd on uueks teemaks Mondo toetuslaste mõõtmine, kaalumine ja registreerimine uueks algavaks õppeaastaks 2020.
Peatselt algab koolivormide õmblemine ja kõik peab olema tiptop :-)
tervitustega,
Ester

August

Augusti viimane päev, pool aega koha peal oldud.
Selle kuu tähtsamad sündmused olid:

1. Mikrofinatseeringu taotluse tegemine 
2. Kisumu Muuseumi ja Impala Pargi ekskusrsioon Mondo-Wefoko tugiprogrammi lastega
3. Õmbluspoe remondi lõpetamine

Võiks mõelda, et kuidas on võimalik, et lihtsalt ühe taotluse tegemine võib olla tähtis ja nimetatud veel esimeses järjekorras.
Minu jaoks andis see struktuuri ja tähtajad ja tähtsuse järjekorra ja proportsioonid.

Täiskuu pilt, sest tunne on tõesti, et kuu oli täis ja tegevus- ning tulemusrohke.
Lapsed olid varahommikul koos Chair Ladydega õigel ajal Wefoko Office ees, igaüks sai oma toidupakikese ja sõit oleks võinud alata, kuid matatu juhti polnud, Abraham helistas ja nojah, mees pesi autot. Siis ta saabus mõningase viivitusega ning Abraham kamandas kõik matatusse ning ime küll, 16 last ja 3 täiskasvanut ja Abrahami väike tütar, me tõesti mahtusimegi ära. Ainult, et uks oli katki ja kinni ei saanud teda, siis tulid ümberringi uitavad kohalikud sõbramehed ja ühiselt saadi see uks kinni kuigi pragu jäi vahele nii, et ma sain vabalt ukse vahelt lehvitada või suunda näidata kui vaja oleks olnud.
Tagasi tulekuks oli mees ukse korda lasnud teha ja see oli väga hea, sest tagasitee oli läbi paduvihma.
Päev oli super. Ilm ilus ja lapsed tõsised ning tähelepanelikud. Väga vaiksed ja tõsised. Nagu väiksed sõdurid seisid kotid seljas rivis igal pool kus vaja ja ootasid kus vaja. See läks kuidagi hinge, sest nende koolides oli veel kaks aastat tagasi laste peksmine lubatud. Siis võeti keelav seadus vastu, aga ega seda kuigi palju ei järgita. Julie ongi siin lastekaitse teemal koolitamas.

Impala pargis

Muuseumis lõpupilt  grupiga, see oli üks vähestest piltidest kus enamvähem kõik naeratasid või naersid. Tegelikult on nad üsna lustakad. Aga see distsipliin on ikka väga sisse treenitud. Kui külas naistegrupis olin pärast Kisumut, siis nad olid hoopis teised nagu. Samuti poe dekoreerimisel. Siis tulid 2 poissi ja 2 tüdrukut parimad riided seljas värvima ja maalisid 2 südant seina peale ja kirjutasid juurde, et love is beautiful :-)
seepeale panin neile YouTubest Bob Marley saateks :-).
Kui ekskursiooni pilte lähemalt kodus uurisin, siis minu arust paar last vähemalt on alatoitlusega.
Alatoitlus siin ei tähenda seda, et laps ei saaks süüa, ta saab lihtsalt ühekülgset toitu mistõttu osad toitained mis eriti just kasvav organism vajab, jäävad saamata.

Poodi värvimas.
Neil ei ole sellisel viisil dekoreerimine tavaks. Kui sein valmis sai ja ka tegevuse käigus oli meil palju uudistajaid nii täiskasvanuid kui ka lapsi. Sõna levis välgukiirusel ja järgmisel päeval üks naine õmbles seal terve päeva, loodan, et pood läheb käima.
Eristu või sure ja kuidas need marketingi hüüdlaused nüüd olidki...
Tervitustega Shiandast,
Ester

Teine kuu Shiandas, Keenias

Seoses vajadusega korra kuus viisat uuendada, mis tähendab sõitu Kisumusse ja sealt lendu Nairobisse näeme Juliega ilmselt riiki, kus oleme rohkem kui vabatahtlikud teistes maalimanurkades.
Sel kuul võtsime välja oma kaks puhkusepäeva ning olime Shiandast eemal kokku kuus päeva.
Käisime Naivasha järve ääres Hellsgate looduspargis -  https://en.wikipedia.org/wiki/Hell%27s_Gate_National_Park
ja Longonoti kustunud kuid kohati veel suitseval vulkaanil - https://en.wikipedia.org/wiki/Mount_Longonot matkamas.

Pildil päikesetõus ja kalastaja Naivasha järvel.

Pildil teekond Hellsgate i ehk põrgu väravasse.
Koos meiega oli ka Elina, kes on noor Soome medõde ja praegu Soome Punase Risti kaudu EU vabatahtlik Nairobis. Elinaga kohtusin esimest korda Belgias Jabbekes EU treeningul. Päris alguses lasti igaühel joonistada pildike enese tutvustamiseks. Sattusime Elinaga kokku ning oh üllatust, meie pildid olid peaaegu identsed- metsik maastik järvekesega, loomi, linde, lõke, telk... :-)
Järjest süvenev tunne siin on tänulikkus. Tänu sellele, et Hanna, Marta ja Silvia olid siin kui me tulime, siis saime kogu olulise info ja toetuse osaliseks. Tore oli tõdeda, et meie esialgne segadus ja teadmatus, vaatamata läbitud treeningutele Belgias ja Eestis on midagi universaalset ja mitte ainult meile omane seisund :-)
Praeguseks olen teinud neli supervisioonikohtumist naiste gruppidega.
Otsustasin, et vaatamata soovitustele alustada helistamistega vähemalt kolm päeva enne kohtumist, et oleks kindel, et osalejad on kohal ja kohtumine toimub, ma ei tee seda.
Mõtlesin: usalda kulgu, toetu tegevustes sellele, mis on juba olemas ja aita  süvendada seda, kus on osalejate energia. Praegu näib nagu oleksin leidnud oma moto :-)
Siiani on asjad laabunud. Kuigi ühel juhul ootasime kaks tundi, enne kui kõik kohale jõudsid. Siiski, sama lugu oli ka siis kui ma Marta treeninguid jälgisin ja siis oli küll kolm päeva ette helistatud.
Nii, et tegelikult paistab, et vahet pole ja tegelikult on alati ka paar kolm osalejat täpselt õigel ajal kohal olnud...
Printisin välja suure tabeli, mis Linda oli teinud ja kus on kirjas kõik tehtud treeningud, gruppide tegevusalad, väljakutsed, eesmärgid, toetatud laste arvud jne.
Kokku 12 A4.
Mul on tugev vajadus enne millegiga alustamist näha suurt pilti.
Läbitud koolituste arv on muljetavaldav ja oma rollina näen siin regulaarset kohtumist gruppidega, kus osalejad saavad väljendada oma mõtteid ja arvamusi ning pakkuda üksteisele toetust ja tunda rõõmu ning vajadusel genereerida ideid esiletulnud probleemide lahendamiseks, lühidat üteldes on need supervisiooni/coachingu kohtumised, mis peaksid aset leidma kord kuus ja aitaksid mitte unustada õpitut ning toetaksid õpitu rakendamist igapäevaellu ja grupi tegevustesse.
Kohtumise pikkus ei tohiks ületada 1,5 tundi.
Kui Eestis ja mujal Läänemaailmas on viimasel ajal populaarne rõhutada kulgemist, mindfulnessi, kohalolekut, on isegi olemas aja aeglustamise grupp fb-s, siis siin nii ongi: asjade tegemiseks võetakse aega ja ajas ollakse mõnuga, vähemalt praegu mulle nii tundub.
Enne kohtumise algust loetakse palve, enne sööma hakkamist samuti ja kohtumise lõpus ka ja söömise lõpus ka.
Minu kolmanda ja neljanda supervisioonikohtumise lõpus hakkasid osalejad äkki spontaanselt tantsima ja laulma.
Tundub, et pean selle video mõni teine kord siia panema, internet läks praegu kuidagi eriti aeglaseks, tegelikult on see kindlasti üks asju, mida riik saaks teha- kogu maa elektrifitseerimine näiteks nagu kunagi oli ühes riigis 1917 aastal :-)
Aafrikat on nimetatud magavaks hiiglaseks. Keenia on üks viiest Aafrika riigist, kus hiiglane on minu arvates ärganud. Areng on kiire ja kiirenemas.
Tervitustega,
Ester

Esimene kuu Keenias, Shiandas

Olen Ester Väljaots, 02.05.1963.a.
Minu missioon Shiandas: EU vabatahtlik ettevõtluskonsultant maapiirkonna naiste kooperatiivide (~ 20) ja blokkide (4) jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Missiooni kestus: 25.05.19-20.11.19
Jõudsime Shiandasse koos teise vabatahtliku Julie Escoffieriga 26.05 õhtul kui oli juba pime. Päeva pikkus on siin, ekvaatoril umbes 12 tundi. Päike tõuseb 6.39 ja loojub 18.48.
Praegu on vihmaperiood, see tähendab, et hommikud on selged ja õhtuti sajab.
Temperatuur päeval 24-26 kraadi, öösel 16 kraadi.
Pool tundi enne päikeseloojangut hakkavad malaariasääsed lendama ja seetõttu on vajalik võtta iga päev ennetuseks malaariarohtu. Ravimil on palju võimalikke kõrvalmõjusid, meie Juliaga tunnetame tavalisest suuremat väsimust, kuid see võib tuleneda ka kõrgest õhuniiskusest (85-90 % keskmislt) kombinatsioonis 26 kraadise õhutemperatuuri ning igapäevase äikeseelse ilmastikuga.
Malaaria on siin küllalti laialt levinud ja kohalikud on sageli haiged. Kohalik ravi on siin kiire ning tõhus ja meedikud kompetentsed tavapäraste haiguste ravimisel.

See pudelike oli üks esimesi ostusid. 150 ml vahend vee puhastamiseks. Üks korgitäis lisatakse 20 liitri vee kohta, segatakse ja lastakse seista 20 minutit ning vesi on joogiks kõlbulik.
Vee puhastamine on oluline.
Niipalju sissejuhatuseks :-)
Esimene nädal möödus WEFOKO treeningu tähe all. WEFOKO on MONDO partnerorganisatsioon Keenias, Shiandas:  https://wefoco.org/
Treeningud sisaldasid muu hulgas ka meie tutvustamist kohalikele võtmeisikutele ja organisatsioonidele (kool, politsei, haigla, orbudekodu ja osad naiste kooperatiivid)

Pildil WEFOKO direktor Esther meie sissejuhatava treeningu viimasel päeval kui tegime nädalast tööplaani. Esther on WEFOKO rajaja.

Pildil on Abraham, meie mentor, kellega meil on ette nähtud kord nädalas üks tund aega arutada töö ja kohanemisega seotud teemasid.

Pildil Abraham, Julie, Esther ja mina Ester :-) sissejuhataval treeningnädalal.

Pildil Chenda Kala kooperatiivis koos Hannaga, varasema vabatahtlikuga, kes juhendas seal toiduvalmistamist uue retsepti järgi. Kohalik toit on ugali, mis koosneb maisijahust ja veest ning seetõttu jäävad vajalikud toitained sageli saamata. Alatoitlusest on ohustatud vaesemate inimeste lapsed ning orvud.
Peale meie esimese treeningnädala lõppu järgneki meie vaatlusperiood varasemate vabatahlike juures. vaatlusperiood on oluline, et saada kurssi tehtud töödega ja võtta üle pooleliolevad teemad ning kohustused. See on üks osa jätkusuutlikkuse tagamisest.
Seetõttu kattuvad ka vabatahtlike missiooniajad osaliselt. Korraga on praegu Shiandas 5 MONDO vabatahtlikku.

Pildil Marta kommunikatsioonitreening Wichelu, Esukura, Emusirasire, Bumin cooperatiividele. Marta tegi ühtlasi ka hindamise ja kokkuvõtte, tema hakkab varsti koju sõitma.

 Siin on üks tüüpiline selle piirkonna jõgesid. Vool on väga kiire ja vee värvus tuleneb pinnase punakaskollasest toonist. Jões on ka väikesed kalad, umbes väikese sõrme suurused, keda püütakse ja kuivatatakse, nad on turul müügil. Praegu kalu ei püüta, on keeluaeg.
Meie esimese kuu sisse mahtus ka Nairobi külastamine, sest pidime pikendama viisasid ja Estheri Eesti külastus seoses uue eu projektiga. 
Minu Suahiili keele õppimine edeneb visalt, sest siin on ka Luja keel käibel ja muidugi kõnelevad müüjad enamasti Inglise keelt küllalt hästi. Nairobis rääkisid kõik kellega suhelda tuli korralikku Inglise keelt.
Ostsin Kakamegast (üks lähimaid asulaid) Inglise-Suahiili sõnaraamatu ja Nairobist päris lootusrikast olekut tekitava "Simplified Swahili", Peter M. Wilson
Eile tegin juulikuu tööplaani valmis ja ootan juba võimalust oma supervisiooni ning coachingu meetodeid kasutama hakata. 
Lootusrikkalt,
Ester