Saturday, December 24, 2016

Sagimine enne pühi

Kuna eelmisel nädaal lükkusid minu ühistute plokkidega kohtumised edas, siis uuel nädalal saime plokkide külastamisega jätkata. Kui kaks nädalat tagasi ühistu plokkide esindajatega kontoris kohtusin, siis jäi arusaam, et vist ükski Mondo annetatud inkubaatoritest ei tööta. Õnneks olukord tegelikult nii kurb ei olnud. Kui kõik plokid said üle vaadatud, siis tuli välja, et ühistu esimehe plokk on ainus mis ühtegi tibu pole saanud ja masin seisab niisama. Teistel plokkidel on küll peamiselt elektri tõttu probleeme olnud, aga praeguseks on kõigil tibusid ette näidata ja inkubaatorid töös. 

Plokk D töötav ikubaator

Olen aru saanud, et siin Keenias võib küll planeerida mitu tegevust ühe päeva peale aga siiamaani oleme saanud ainult ühe konkreetse ülesandega päevas hakkama. Näiteks üks plokikülastus või laste andmbaasides laste klasside kindlakstegemine. Kõik võtab siin aega ja kannatust peab olema seetõttu palju. Isegi lihtsate asjade tegemine võtab tohutult aega, näiteks kui keegi midagi printida peaks tahtma, siis see on poolepäevane töö ja nii iga kord. Kui internetist midagi tahta, siis netipulga ühendamisega läheb teine pool päeva. Mitte, et arvutitega oleks midagi väga hullu lahti, vaid lihtsalt segajaid on väga palju. Esther on väga hea suhtleja ja organiseerib asju “puusalt tulistades” päris muljetavaldavalt aga tihtipeale kasvab kontorisse voorivate inimeste mass ka temal üle pea. Igaüks tahab temalt midagi. Väikeses ca 20m2 kontoris pakub Esther hulganisti teenuseid. 
  • Õmblemine
  • T-särkide müümine ja printimine
  • Arvutitunnid lastele ja täiskasvanutele.
  • Wefoco ühistu majandamine
  • Wefoco koolilaste toetamine
  • Printimine ja koopiate tegemine.
Arvutiõpe
Kontorisse mahume ära mina, Esther, kolm õmblejanaist, lisaks peab mahtuma sinna ka 3-5 arvuti õppijat plus õpetaja ja vastavalt vajadusele tuleb kohale ka Noah, kes on sõbralik T-särkide printija. 
Ukse ees õues ja pinkidel istuvad lapsed ja lapsevanemad kes kõik soovivad, et ka nende laps õppimiseks toetust saaks, keegi ootab, et saaks tema CV arvutisse trükitud ning keegi tahab midagi särgile printida. Selle möllu sees on Esther ainus nn. kontoritöötaja, kes peab kõike koordineerima ja inimestega tegelema ning vajadusel kellelegi midagi printima. Vaatan imetlusega kui rahulikult Esther kõike seda teeb. Mina tegelen, toetuslaste andmebaaside korrastamisega, ning juhin Esthri tähelepanu olulistele Mondoga seotud küsimustele mis vastuseid vajavad. Ka siin peetakse jõulupühi ja seetõttu on see nädal olnud eriti kiire. Kõik koolitoetuste jaoks olulised asjad oli vaja valmis saada. Kool algab Keenias jaanuari teisel nädalal ja on ülimalt oluline, et Mondo toetatud laste andmed oleks õiged, koolivormid õmmeldud, koolitasud makstud ning kõigil õigeks ajaks vajalik olemas.

Ootan põnevusega, et näha millised on jõulutraditsioonid Keenias. 


Häid pühi kõigile.

Saturday, December 17, 2016

Õppetund

Kui eelmine nädal algas korraliku hurraaga, siis nädala lõpus tuli aeg maha võtta, sest pidin vastu võtma kiire õppetunni.

Sain teada, et lapsepõlves korrutatud ema õpetussõnad ja lihtsad loogikareeglid kehtivad edukalt isegi Aafrikas. 

Näiteks, kui päev otsa kuuma päikese käes olla ja siis õhtul mootorrattaga jahedas T-särgi väel sõita, on olemas "pisike" võimalus, et võib haigeks jääda. 

Õppetund läks sujuvalt üle 7-päevaseks kursuseks teemal palavik ja põletik.

Nädala kõige teemakohaseim pilt. (Vaade toast palmide vahele).

Kursus lõppes "õppereisiga" ilusa Victoria järve ääres asuvasse Kisumu Avenue haiglasse. Haiglas anti mulle üle "maiustused" ja "diplom" kirjaga TONSILLITIS (angiin). 

Reede oli selle nädala parima päev, olin lõpuks palavikust vaba, pilt oli selge, lapsed hõiskasid ja jooksid tee ääres ning isegi Keenia president tuli mulle Shiandasse külla.

Keenia president Uhuru Kenyatta Shianda külas rahvast tervitamas














Friday, December 9, 2016

Saabumine Keeniassse

Olen Olle Kaidro, ettevõtja, startuppija ja uute teadmiste ning kogemuste otsija. MTÜ Mondo ja Välisministeeriumi Arengukoostöö projekti  raames sain võimaluse minna peaaegu kuueks kuuks Keeniasse ja Ugandasse ettevõtlus-ja turundusspetsialistina vabatahtlikuks. Minu lähetuse eesmärk on Mondo varem algatatud projektide ülevaatus ja koordineerimine, nii äriliselt kui ka turunduslikult. Lisaks anti kaasa pikk juhendav nimekiri muudest erinevatest ülesannetest. Haarasin võimalusest, pakkisin asjad ja lendasin...

Nairobi


Nairobi on inimeste linn. Palavale Nariobi tänavale astudes uppusin kohe inimmassi. Olles varem Aasias reisinud, oli mulle üllatuseks, et keegi mind valge inimesena Nairobis tähele ei pannud, rääkimata minu tülitamisest.
Veetsin esimesed päevad Nairobis, kus sain ka kokku oma kohaliku kontaktisikuga Esthriga, et siis koos temaga edasi sõita Shianda külla.
Ligikaudu 9 tundi kestval sõidul nägin palju ilusat Keenia maastikku, ühte paaviani, sebrasid ja kitsekesi lisaks selllele nägin ka 400km jagu vaesust teeääres.
Jõudsime kohale õhtul pimedas ja hommikul leidsin ennast hubasest, kuid eksootilisest kodust.
Nairobi tänav

Shianda ja töö


Kuna esmaspäev on tööpäev siis, et ma Esthril poolt tööpäeva oma kohalolekuga ära ei rikuks, ei hakanud ma pikalt asjade pakkimisega tegelema ja kiirustasin kohe Esthri juurde kohvile. Kohvi joodud, suundusime WEFOCO kontorisse. WEFOCO kontor on lihtne ruum kus on kõik Esthrile majandamiseks vajalik. Õmblusmasinad, arvutid ja väike nurgatagune kus saab T-särkidele pilte teha.
Peagi ilmusid kohale ka õmblejanaised ja palju muid väikseid ja suuri tegelasi kes kõik midagi asjatasid ja Esthri audientsi soovisid. Mulle anti väike nurgake istumiseks, kus ma toimuvat jälgida sain. Võtsin endale sihiks, et ma ei hakka kohe mingeid suuri plaane välja mõtlema, vaid esialgu jälgin toimuvat ja abistan, milles vaja.
Selgus, et homme, Teisipäeval on mitu suurt koosolekut. Esthrile helistati ka Emakhwale koolist mille koolivormide hankel ta osaleb ja paluti samuti teisipäeva hommikul kell 9 intervjuuks kohal olla. Kell 10 pidi olema naistegruppide koosolek ja kell 14.00 WEFOCO ühistu koosolek. Kooli hanke koosolekul olime esimestena kohal ja meid pandi õue varjualla toolidele istuma. Mul polnud ootamise vastu midagi, nautisin sooja ilma ja jälgisin kohale tulnud konkurente ning kooli uue hoone ehitustööd. Esther paistis natuke rahutu kuid lõpuks umbes poole 11 ajal kutsuti meid siis sisse. Tutvustasime ennast ja istusime Esthriga komisjoni ees kus meilt uuriti WEFOCO tegemiste ja toodete kvaliteedi kohta. Olin Eestis osalenud paljudel hangetel ja seetõttu oli  minu jaoks väga huvitav Keenia ametliku hanke protseduur. Kuna WEFOCO on abiorganisatsioon siis see on tavaliste ettevõtjate ees suureks eeliseks. WEFOCO saadud kasu antakse tagasi kogukonda. Hankel osalejaid tuli kohale palju ja kuulsin pärast Esthrilt, et intervjuud olid kestnud õhtuni.
Esthriga ootame Emakhwale kooli hanke komisjoni ette pääsemist.

Kui tagasi kontorisse jõudsime oli naistegruppidega kohtumisele tulnud 28st esinaisest kohale vaid käputäis. Naised ise arutasid midagi swahiili keeles. Minul olid Eestist pärit kirjad lastele mis oli vaja Shianda lastele kätte jagada. Esther luges neile ette nimekirja. Siis arutati ka koolitasude toetust ja Esthrile oli toodud ka pakk uute taotlustega.

Kella kahe paiku tulid kohale WEFOCO ühistu plokkide esindajad. Igal plokil on esimees, kuid kohale ei tulnud esimeestest kedaga. Oli ainult WEFOCO ühistu ametlik esimees ja igale plokile olid saadetud muud esindajad. Plokke on kokku viis ja neljale neist on Mondo annetanud tibude inkubaatorid. Ühistu esimees rääkis pikalt kuidas neil pole voolu ja seetõttu tema blokis inkubaator ei tööta. Arvas, et võiks kaaluda ka mingit gaasiga voolu tootva seadme ostmist. Teiste plokkide esindajalt ma selget infot ei saanud aga jäi arusaam, et hetkel ei tööta inkubaatorid üheski plokis. Niisiis, et olukorrale selgust saada, leppisin iga plokiga kokku kohtumised inkubaatorite juures.

Kolmapäeva päev möödus lastele kirju kätte jagades ja nendest nareatavaid pilte tehes. keenialased, peab ütlema, on natuke tagasihoidlik rahvas. Keskmine keenialane tundub mulle esmapilgul natuke sarnane keskmise eestlasega. Niisama ei naerata.
Naeratav kirjasaaja.

Esthril on plaan hakata suuremalt müüma kliendi soovitud piltide ja tekstidega T-särke. Andsin Esthrile natuke ideid kuidas ta saaks oma uue tootelahendusega Shiandas natuke paremini silma paista. Sellele tuleb järgmisel nädalal jätk.

Neljapäeval külastasin plokk C inkubaatorit. Plokk C inkubaator asus ühistu esimehe kodus. Temal kodus elektriühendus puudus. Päikesepaneelist üksi ei piisanud ja generaatoriga elektri tootmine on kulukas. Esther andis mulle kohe mõtte, et inkubaatorid tuleb viia sinna elamisse kus on elekter ja kuna Shiandas on elektrikatkestused tavalised siis päikesepaneel ning generaator on tagavaraks. Kuigi see mõte väga ühistu esimehele ei tundunud meeldivat, leppsin kokku ühistu esimehega, et inkubaator tuleb viia selle blokiliikme elamisse kus on olemas elektriühendus.

Plokk C inkubaator

Neljapäeva õhtul külastasime ka Esthri vanemate kodu. Kohta, kus Eshter üles kasvas. Kodu lähedal asuvas koguduses käivad lapsed jõulutantse harjutamas ja lapsed näitasid mulle tantse mida saab jõulude ajal Shiandas näha. Laste tants oli lahe. Laste seas on ka Esthri vanemate juures elavad tema kaks last, 4 aastane eesti nimega Kaisa ja 8 aastane kasulaps Gloria. Veel näidati mulle kus Janika WEFOCO-t alustades mullast ehitatud majas magas. Esthri kodus võtsid kohe mehed naistelt jutuajamise üle ja nii ma veetsin põhilise aja maailma asjadest vesteldes Esthri isa, onu ja vennaga.

Algab minu esimene nädalavahetus Shiandas. Plaanin lõpuks oma asjad korralikult lahti pakkida ning seda eksootilist kodu siin natuke enda käe järgi sättida.
Kodu










Tuesday, February 9, 2016

Poolteist aastat Keeniat

Esimest korda tulin Keeniasse Shianda külla 2013. aasta oktoobris viieks kuuks. Tol korral õpetasin kohalikke naistegruppe äriplaani kirjutama. Selle lähetuse jooksul kohanesin ja õppisin eelkõige ise. Tutvunud kohalike oludega ning näinud, kuidas enamustel naistel on oma sissetulekute suurendamiseks samad ideed, leidsime, et naised saaksid kõige rohkem kasu ühistegevusest. 2014. aasta novembris olin tagasi Shiandas eesmärgiga luua ühistu. Kuna esimene arengukoostöökogemus näitas, et kõige paremini toimivad ideed, mis tulevad kogukonnalt endalt, viisime naistegrupid tutvuma kohaliku maisiühistuga Kitales, kust naised said ideid ning motivatsiooni luua oma ühistu. Kitale õppereisile järgnes viis ühistegevuse teemalist koolitust Shianda erinevates piirkondades, kus valiti ühistu piirkondlikele allüksustele juhatused. Ühistul on viis allüksust: allüksus A Shibingas, allüksus B Eshiakulos, allüksus C Mung’ang’as, allüksus D Khaungas ja allüksus E Eckeros.

Kuigi ühistu on planeeritud tegelema mitme erineva suunaga maisist loomakasvatuseni, on põhitegevusalaks kujunenud kanakasvatus. Eelmise aasta mais soetati ühistule Eesti arengukoostöö vahenditest kaks inkubaatorit ja generaator. Generaator, kuna Shianda elektrile lootma jäädes peab tibusid ise hauduma hakkama. Esimesed katsetused kujunesid oodatust katsumusterohkemaks. Elekter tuli ja läks nagu heaks arvas, generaator töötas millal tahtis ja tibupesa tädi pea oli ka veidi rohkem hajevil, kui kasvavatele tibudele meeldinud oleks. Esimestest katsetustest koorus umbes kümnendik tibudest. Ühistu liikmed aga maksid hoolega registreerimistasu ja osakuid ning soovisid näha tulemusi. Kui juba kolmas täis mune tuli enamjaolt koertele saata, hakkasid ka liikmed suuremat kära tegema ja tibupesa koliti uude koju. Esialgu ei läinud ka uues kohas asjad kõige ladusamalt. Esimese laari juures otsustas elektrifirma teadmata põhjustel piirkonnas nädalaks elektri välja lülitada ning generaator lakkas töötamast. Kui juba tekkis oht, et ühistu liikmetel küllalt on saanud ja nad ühistu pikalt saadavad, mina tahtsin patja nutta ja ühistu esimees üha suuremad kotid silmade alla kasvatas, tuli elekter tagasi ja esimene korralik laar tibusid koorus. Tegime liikmetele veel ühe korraliku koolituse inkubaatori ja kanakasvatuse teemadel ning jaanuaris said kõik blokid omale inkubaatori, päikesepaneeli ja aku. Kui kõik hästi läheb peaksid esimesed ca 400 kooruma järgmisel nädalal, mida mina küll enam ei näe. Ühistul on hetkel ca 200 liiget, kes saavad tibud osta omahinnaga ehk rohkem kui poole odavamalt, kui turult ostes. Arvestades, et pahatihti jäävad paljud ettevõtmised Aafrikas eos soiku, on inimeste jaoks oluline näha, et süsteem toimib, enne kui nad julgevad oma raha investeerida. Kui tibude kasvatus edeneb, liitub ühistuga kindlasti ka rohkem inimesi. Ühistu liikmete järgmine plaan on arendada välja hoiu-laenuühistu, kust liikmed saavad ettevõtluseks laenu võtta.


Shianda piirkonnas elab ca 30 000 inimest. Asustus on väga tihe, inimeste maatükid väikesed ning üleüldine elatustase madal. Enamus inimestel on veerand kuni pool aakrit maad. Perekonnad on aga suured ning sageli ei piisa olemasolevast maatükist, et oma perekonna toiduvajadus rahuldada ning tuleb turult lisa osta. Kellel on natukene rohkem maad, näiteks aaker või paar, on see maatükk sageli perekonna ainukene sissetulekuallikas. Nii väikesel põllumajandustootjal on aga äärmiselt raske tagada oma toodangule stabiilne ja rahuldava hinnaga turg. Mistõttu sobib kanakasvatus piirkonda väga hästi. Kanad ei nõua lisamaatükki, nende hind turul ei sõltu hooajast ning kanade pidamine suurendab perekonna toidujulgeolekut. Ühistule on alus pandud, jääb üle vaid loota, et inimesed selle potentsiaali võimalikul parimal moel ära kasutavad. 

Allüksuse E juhatuse esimees, sekretär ja varahoidja tibudeg

 
Kolm viiest inkubaatorist ühistule
Ühistu allüksuse E juhatuse esimees Everlyne

Ida-Mumiast esindav parlamendiliige inkubaatoreid üle andmas
Ida-Mumiast esindav parlamendiliige inkubaatoreid üle andmas
Ikoli naistegrupp ja nende kanakasvatus
WEFOCO naistegruppide liidrid. Vasakul rohelises WEFOCO direktor Esther Mumia

Eesti sponsorite poolt toetatud lapsed koolivorme ja tekke kätte saamas

Rise and Shine'i erivajadustega laste koolis

Minu lemmikmees Keenias. Autistlik poiss John Makomere, kelle kooliskäimist õdedega toetame

Igal lapsel on oma nimeline koolivorm