Ajalehes on imeilus lugu
Eesti neiust Kaiest, kes suure innu ja õhinaga päästab Aafrikat ja elu on lill.
Tahate teada, kuidas siin asjad tegelikult käivad?
Mis saab valesti minna,
kui osta kaks inkubaatorit, ühendada neile järele generaator ja panna munad
sisse. Mitte midagi? VALE!
Hakuna Matata...Aafrikas
saab kõik valesti minna.
Elekter Shianda moodi on
nagu...no ta pole millegi moodi, teda lihtsalt ei ole. Sadagu vihma või paistku päike, vahet ei ole, elekter tuleb ja läheb nagu heaks arvab. Mis on ka
põhjus, miks inkubaatoritele on vaja generaatorit, ei ole väga tore, kui
potentsiaalsed tibud üksteise otsa ära mädanevad.
Ühel ilusal päeval sätime
tibupesa üles ja kuna kõik asjaosalised asjatavad tähtsa näoga ümber
inkubaatorite, patsutavad üksteisele õlale ja annavad muna käest kätte, siis
tundub, et asi sujub. Sellest päevast sai alguse midagi, mida minu mõistus ei
võta ja millele kohalikele on ainult üks vastuvaidlemist mitte lubav
kommentaar: „But this is Africa....“
Joonistan oma kalendrisse
suure punase tibu päeva peale, kui idee järgi peaksid tibud kooruma hakkama.
Reaalsuses näeb olukord välja selline. Ühel suvalisel koosolekul, kui küsin
tibupesa tädilt, kuidas munadel läheb, vaatab tädi mulle lambanäoga otsa ja vastab,
et tema ei tea. Mina vaatan oluliselt suurema lamba näoga vastu, mis mõttes
tema ei tea, ta praktiliselt magab nende inkubaatorite otsas. Tuleb välja, et
tema ei tea, sest elekter on just kolm päeva ära olnud ja generaator ei ole
ühendatud. Generaator ei ole ühendatud, sest see ei ole iial tibupessa jõudnud.
Loomulikult minu loogika ütleb, et tibupesa tädi oleks võinud ju mainida
kellelegi, mitte lihtsalt vaadata, kuidas 148 muna inkubaatorites mädaks
lähevad, aga ei...see on mingi mzungu loogika...keenialase loogika tegi
neli ringi ümber elektrita inkubaatorite ja läks siis ugalit keetma.
Generaator aga ei ole
iial tibupessa jõudnud, sest väidetavalt puudub sellel mingi kaabel, mis
lähemal vaatlusel tuleb välja, on lihtsalt eurootsaga pikendusjuhe. Kuid
tibupesa tädi abikaasa lubas ühendada enda generaatori, kuni kurikuulus puuduv
pikendus olemas on. Tibupesa tädi abikaasa ei ühendanud iial enda generaatorit,
vaid viis selle hoopis kirikusse. Tibupesa tädi jällegi ei pidanud vajalikuks
kellelegi mainida. Aafrika loogikale omaselt ilmselt uskus, et jumal tuleb
isiklikult ja istub munadest tibusid välja hauduma.
Järgmisel koosolekul
uurin Esthrilt, kas generaator on ühendatud ja inkubaatorid mune täis. Saan vastuseks,
et jah, kõik on korras. Kepslen koju ja joonistan uue punase tibu.
Läheb nädalake mööda ja
lähme ühistu juhatusega tibupesasse inkubaatoreid vaatama...
Generaatorit ei ole. Üks inkubaator
on tühi.
Võtan kaasa Keni ja
lohistame kahevahel generaatori Esthri kodust tibupesasse. Kõik inimesed, kes
ühe piiksu kommenteerivad, saadan valjusti kohta, mille välja ütlemise eest isa
mulle keretäie annaks. Lähen tellin munatädilt puuduvad 64 muna. Toon Mumiasest
vajaliku puuduva pikenduse. Tahan minna generaatorile kütet ostma, kuid pean
enne maha pika vaidluse tibupesa tädiga, kes käib ümber generaatori, nuusutab
seda ja jaurab, et see töötab diiselküttega, ometi on generaatorile suurelt
peale kirjutatud gasoline.
Lõpuks on kõik olemas,
munad on lubatud järgmise päeva hommikuks.
Järgmisel päeval saan
munad kätte ja lähen tibupesasse. Juhuslikult ei ole elektrit. Generaator ei
tööta...miks generaator ei tööta? Sest tibupesa tädi ja co EELDASID, et see
pikendusjuhe ei tööta, on vaja suuremat. Ei ole juttu isegi konverterist, vaid
lihtsalt on vaja SUUREMAT pikendusjuhet. Ometi on generaatoril suurelt peal
kirjas 220V. Tahaks nutta...aga küsin, kas te proovisite. Ei proovinud. Tahan proovida...
...generaator ei hakka
tööle.
Jalutan koju, tõmban
punase tibu maha. Otsustan ülejäänud päeva voodis veeta ja homme otsast peale
alustada...
No comments :
Post a Comment