Omas elemendis

Tundide vaatlemise aeg on läbi saanud, nüüd tuleb ise seista klassi ees. Mitte et see kuidagi ebameeldiv kohustus oleks, vastupidi, ma tunnen end nagu kala vees. Kala, kes küll aegajalt veest välja hüppab, korraks õhku ahmib ja siis kergendustundega tagasi oma loomulikku keskkonda naaseb. See viimane lause tähendas seda, et siin õpetamisel on omad väljakutsed, mille olen heameelega vastu võtnud. 

Põhiliseks väljakutseks on tundide andmine Rise&Shine'i erikoolis, milles õpivad erivajadustega lapsed, sekka ka mõned tavalised lapsed. Erivajadustega laste õpetamine on tõsine väljakutse. Ma ei saaks öelda, et olen varem sellises rollis olnud. Asja teeb keerulisemaks ka see, et ma täpselt ei tea, mis diagnoos on osadel klassis olevatel lastel. Ma ei tea, kui palju nad mind mõistavad ja kas nad üleüldse mõistavad. Olen tasapisi üritanud nendega tunnis kontakti saavutada, aga osade puhul tundub, et see jääbki tulemusteta. 

Müramine vahetunnis Rise&Shine koolis

Esimest aastat inglise keelt õppimas

Rise&Shine koolis olen sattunud inglise keele õpetaja rolli. Õpetan seal kokku neli tundi nädalas, teisipäeviti ja neljapäeviti esimesele ja viiendale klassile inglise keelt. Uus kogemus minu jaoks on ka esimese klassi õpetamine. Oma ettevalmistuselt ma ei ole algklasside õpetaja, ka Eestis olles olen vaid ühe või paar asendustundi andnud esimesele klassile. Õpetada nii väikseid inimesi, see pole üldsegi lihtne. Minu õnneks viibib esimese klassi tunnis ka õige õpetaja, kes vajadusel aitab keelebarjäärist üle saada. Lapsed õpivad alles esimest aastat inglise keelt ja ei pruugi alati kõigest aru saada. Lisaks veel minu aktsent, mis keele õppimist neile kindlasti lihtsamaks ei tee. Aga küll me hakkama saame. Järgmisest nädalast on plaan hakata seal ka läbi viima täiendavaid lugemistunde lugemisraskustega õpilastele. 

Lisaks oma põhilisele õpetajatööle Rise&Shine koolis, annan aegajalt külalisesinejana tunde ka mujal. Munganga keskkoolis andsin tunni keskkooliastme esimesele ja viimasele klassile. Tunniteemaks oli eesti ja keenia ajaloo võrdlus. Ehk siis andsin kiire ülevaate eesti ja keenia ajaloo põhilistest sündmustest, tuues võimalusel välja sarnaseid aspekte. A la mõlema rahva allutamine-koloniseerimine, võitlus vabaduse eest, iseseisvumine. Õpilaste jaoks oli üllatav teada saada, et Euroopas on olnud nii, et ühed muzungud on allutanud ja koloniseerinud teisi muzungusid. Mis puudutab kolonisatsiooni Keenias, siis rõhutasin, et seda tegid ikkagi britid ja et valget nahavärvi ei tasuks automaatselt seostada koloniseerimisega. Tunni lõpus küsiti täiendavaid küsimusi nii eesti ajaloo kui ka tänapäeva kohta. Eriti nõutuid ja hämmingus nägusid põhjustas teave, et Eestis peredes on 1-2 last. Siinne arusaam on, et abielu lasteta ei ole mingi abielu ja üleüldse peaks lapsi olema võimalikult palju. Samasugust hämmingut tekitas väide, et Eestis võivad naised pere planeerimisel kaasa rääkida ja ise otsustada laste saamist või mitte saamist. Keenias pidavat asi olema nii, et kui mees tahab last, siis nii on ja kõik. Naise arvamust ei küsita. Mind natuke häiris asjaolu, et sellega lepivad ka naised ise ja ka noored haritud tütarlapsed abituuriumis. Vähemalt selline mulje mulle jäi, võibolla oli see siiski ekslik. Olen sel teemal rääkinud ka õpetajatega, minust on saanud nagu mingitlaadi meessoost võitlev feminist, kes üritab õigustada naiste kaasarääkimise õigust laste saamisel. Kui sellest teemast veel paari sõnaga rääkida, siis paar Munganga õpetajat tegid isegi väikese videopöördumise eesti naistele, et miks on hea saada palju lapsi. Midagi vastu polegi vaielda, pöördumistel on iva täitsa sees. Kuigi ühepoolselt ei tohiks lapsesaamist ikkagi otsustada. Kui ma mainisin ka seda, et Eestis makstakse lapsetoetusi, siis polnud enam hämmingul otsa ega äärt. Kui Keenia valitsus hakkaks ka maksma lapsetoetusi, siis läheks vist riik pankrotti.

Omas elemendis

Lisaks sellistele tõsisematele tundidele, annan aegajalt ka selliseid spontaanseid tunde Eesti kohta. Näitan lastele pilte Eestist ja eesti inimestest, oma koolist ja oma õpilastest ja muidugi eesti talvest. Raske on seletada, et mis asi see lumi ja talv selline on..