Tammetõru seiklused

Shianda on nagu Tammetõru seikluste tigu: „Ikka edasi, ikka edasi. Mitte sammugi tagasi“. Asjad liiguvad harjumuspärases vaikses rütmis, aga liiguvad. Enne, kui Eestisse paariks nädalaks puhkama sõitsin, koolitasin ühistu allüksuste esindajaid oma tegevustest aru andma ning andsin ühistu esimehele kätte kurja käsu, et aruanded olgu mu tagasitulekuks kontoris olemas. Nii hästi ei läinud, kuid 3 allüksust 5st on paremal või halvemal kujul oma aruanded ära toonud. Siinjuures olgu öeldud, et nad hakkavad neid esitama iga kuu lõpuks, seega arenguruumi, aga ka aega õppimiseks, on. Üks aruanne oli spot-on eeskujulik, teistele nipet näpet ja ka korras ja kahe puhul sõidan järgmise nädala alguses vaatama, kas keegi on jälle ühistu raha oma ettevõtmisse investeerinud ja nüüd ei tea, kuidas seda paberile ilusasti kirja panna, et ülejäänud ühistu liikmed teda ära ei lintšiks.

Käisin vahepeal Eestis puhkamas

Tibud on vahepeal jõudsasti kasvanud. Kohalikku veterinaari uskudes ka hea tervise juures. Ei näe välja enam nii pisikesed ja nunnud, kuid kui ilus üks kana, kes praetaldrikul lõpetab, lõpuks olema peabki. Minu meeldivaks üllatuseks näitab ühistu juhtkond üles üha rohkem initsiatiivi. Näiteks otsustati soetada üks päikesepaneel, et katsetada, kas see toidaks inkubaatori ära. Kui toimib, tähendab see korralikku kokkuhoidu küttelt, sest arvestades Shianda elektri usaldusväärsust, mis kahjuks tähendab, et teda rohkem pole, kui on, oleks päikeseenergia oluliselt parem variant. Kui toimib, siis järgmise investeeringuna on ühistul plaanis soetada juurde paneele ja inkubaatoreid.

Tibud vol 1

Tibud vol 2

Minu ülesandeks on sujuvalt saanud paberimajandus. Iga allüksus teeb lihtsustatud variandis oma rahade arvestamise ise. Iga kuu lõpp nõuan neilt koosolekute protokollide, liikmeksastumisavalduste ja kõikvõimalike tšekkide koopiaid ning aruannet liikmete sissemaksetest ja rahade kasutamisest. Kontrollin, palju reaalselt raha on ja vajadusel teen kellelegi peapesu. Ühel hetkel hakkab kõike seda tegema keegi teine, kuid las harjutavad natukene aega oma väiksema allüksusega, kui süsteemile pihta saavad, oskavad juba kogu ühistu paberimajandust teha. Muidugi kõige ilusam variant oleks ühistu tegevjuht ja raamatupidaja, kuid kuniks vajalikud ressursid puuduvad, teeme nii nagu endale lubada saame. Ühistu commissioneriga suhtlemine ja sellega seonduv paberimajandus on samuti minu teha, sest kahjuks meil hetkel lihtsalt puudub kellegi teise näol kompetents sellega tegelemiseks. Kuigi mu poliitika on, et ma nende eest võimalikult vähe asju ära teen, siis kogu commissioneri teema on selline ühekordne ja kuna ma ise tahan igal teisel kohtumisel keset commissioneri kontori põrandat pikali visata ja valju häälega nutma hakata, siis ma ei hakka ühistu juhtkonda sellega traumeerima. Tunneli lõpust paistab juba valgus ka, kuigi see valgus võib Keenias sageli petlikuks osutuda, kuid nagu nad ise ütlevad, küll jumal aitab. Ma loodan, et see jumal commissionerile paar korda jalaga tagumikku annab.

 

Minu igapäev vol 1

Minu igapäev vol2