Harjumine Aafrikaga

Tere, tulevased/praegused/endised vabatahtlikud ja muud huvilised. Minu nimi on Birgit ja olen Mondo saadetud vabatahlik Shiandas, Keenias. Töötan järgmised viis kuud kohaliku organistatsiooni Wefoco juures. Minu ülesandeks on töötada koos kohalike gruppidega ja aidata neid ettevõtlustegevustes. Tulin kuu aega tagasi Aafrikasse kohvritäie ravimite ja rohkete eelarvamustega. Ravimid on siiani alles õnneks, aga eelarvamused on enamasti ümberlükatud.

Elamistingimused

Jagan kolmetoalist korterit teise vabatahtliku, hispaanlanna Martaga. Jagame Martaga peale korteri ka paljusid iseloomujooni ja kiindumust hea toidu vastu. Meie köök on alati Shianda turult ostetud värsket kraami täis. Majal on aed ja veranda, kus joon hommikukohvi koos ringi siblivate kanade ja ennasttäis kukega. Naudin väga siinseid hommikuid; ärkan enne teisi, aga veidi hiljem kui too kukk, ehk umbes seitsme paiku. Korter on väga kodune ja selliste rahulike hommikutega on väga tore alati päevale vastu minna.

Shianda küla ja kogukond

Oleme vabatahtlikega ainsad muzungud külas ja tähelepanu on meeletu. Saan aru, miks Hollywoodi staarid ütlevad, et kuulsus on väsitav. Inimesed tervitavad, näitavad näpuga ja küsivad kuidas läheb umbes viis korda minutis. Aga sellega harjub ja selle vastu aitab enese väljalülitamine. Selle on kõik vabatahlikud ära õppinud. Paar korda on juhtunud, et näen teist vabatahtlikku üle tee kuskil eemal ja hüüan teda mitu korda, aga ta reaalselt ei reageeri. Välja lülitatud. Kogukond kellega töötame on väga külalislahked. Algul veidi kartsin, et nad pole ehk huvitatud mingitest koolitustest, mida me siin üritame neile anda. Aga need, kes kohal käivad on väga tänulikud. Minu jaoks on kõige liigutavam vaatepilt see, kui vanad mehed ja naised, pliiatsid näpus, hoolega kuuldut kirja panevad. Iseasi see kui palju õpitust ka kinnistub, aga selle jaoks ongi monitoorimine.

Eelmine kogukonna vabatahlik Linda korraldas kohaliku põllumajanduseksperdi Salimiga kanapidamise ja orgaanilise põllumajanduse koolitusi. Küsisime siis peale tema tsükli lõppu, mida iga grupp on õppinud ja kasutusele võtnud. Selgus, et enamusel olid meeles mida nad õppinud olid, kuna oskasid nö. tunnikontrollile õigesti vastata. Samas väga paljud ei implementeeri õpitut, kuigi teadmised on olemas. Seega üritan oma aja jooksul teha neile projektijuhtimise koolitusi, kus proovin neile natuke sisendada sellist suhtumist, et no excuses, only results. Ehk kuidas asju planeerida ja meeskonnana neid asju ellu viia. Vaatab kuidas läheb.

Töö ja vaba aeg

Gruppe, kellega töötame on kokku 16. Seega kui koolituste tsükkel käib on päevad tihedad. Tööpäev algab boda seljas grupile külla sõites. Boda sõidud on üks mu lemmikosa päevast ausalt öeldes. Oleneb paljuski bodajuhist, aga hea juhiga mööda käänulisi külateid sõita on mõnus. Kui grupi juurde jõuame siis meid tervitatakse hoogsasti. Siis algab ootamine. Ootamist tuleb Aafrikas palju ette. Oleneb päevast ja grupist, aga kella peale ei alusta me kunagi. Kui oleme kokku leppinud, et koolitus algab kell kümme, siis enne kella 11 on naiivne arvata, et midagi juhtuma hakkab. Sellega harjub. Kui koolitus on pikem, siis on ka lõunasöök grupiga koos. Ugali, kana, kartul, lehtkapsas on tavaliselt menüüs. 

Kui me gruppe ei külasta, siis teeme kodus või Wefoco kontoris tööd. Nendel päevadel sööme küla kohvikutes või kodus. Käime ka kaks korda nädalas kõrval külas trennis, et chapati ja töömõtted välja higistada. Nädalavahetusteti sõidame külast eemale, seda on vaja. Keenia on väga ilus ja avastamist on palju!