Teine kuu Shiandas, Keenias

Seoses vajadusega korra kuus viisat uuendada, mis tähendab sõitu Kisumusse ja sealt lendu Nairobisse näeme Juliega ilmselt riiki, kus oleme rohkem kui vabatahtlikud teistes maalimanurkades.
Sel kuul võtsime välja oma kaks puhkusepäeva ning olime Shiandast eemal kokku kuus päeva.
Käisime Naivasha järve ääres Hellsgate looduspargis -  https://en.wikipedia.org/wiki/Hell%27s_Gate_National_Park
ja Longonoti kustunud kuid kohati veel suitseval vulkaanil - https://en.wikipedia.org/wiki/Mount_Longonot matkamas.

Pildil päikesetõus ja kalastaja Naivasha järvel.

Pildil teekond Hellsgate i ehk põrgu väravasse.
Koos meiega oli ka Elina, kes on noor Soome medõde ja praegu Soome Punase Risti kaudu EU vabatahtlik Nairobis. Elinaga kohtusin esimest korda Belgias Jabbekes EU treeningul. Päris alguses lasti igaühel joonistada pildike enese tutvustamiseks. Sattusime Elinaga kokku ning oh üllatust, meie pildid olid peaaegu identsed- metsik maastik järvekesega, loomi, linde, lõke, telk... :-)
Järjest süvenev tunne siin on tänulikkus. Tänu sellele, et Hanna, Marta ja Silvia olid siin kui me tulime, siis saime kogu olulise info ja toetuse osaliseks. Tore oli tõdeda, et meie esialgne segadus ja teadmatus, vaatamata läbitud treeningutele Belgias ja Eestis on midagi universaalset ja mitte ainult meile omane seisund :-)
Praeguseks olen teinud neli supervisioonikohtumist naiste gruppidega.
Otsustasin, et vaatamata soovitustele alustada helistamistega vähemalt kolm päeva enne kohtumist, et oleks kindel, et osalejad on kohal ja kohtumine toimub, ma ei tee seda.
Mõtlesin: usalda kulgu, toetu tegevustes sellele, mis on juba olemas ja aita  süvendada seda, kus on osalejate energia. Praegu näib nagu oleksin leidnud oma moto :-)
Siiani on asjad laabunud. Kuigi ühel juhul ootasime kaks tundi, enne kui kõik kohale jõudsid. Siiski, sama lugu oli ka siis kui ma Marta treeninguid jälgisin ja siis oli küll kolm päeva ette helistatud.
Nii, et tegelikult paistab, et vahet pole ja tegelikult on alati ka paar kolm osalejat täpselt õigel ajal kohal olnud...
Printisin välja suure tabeli, mis Linda oli teinud ja kus on kirjas kõik tehtud treeningud, gruppide tegevusalad, väljakutsed, eesmärgid, toetatud laste arvud jne.
Kokku 12 A4.
Mul on tugev vajadus enne millegiga alustamist näha suurt pilti.
Läbitud koolituste arv on muljetavaldav ja oma rollina näen siin regulaarset kohtumist gruppidega, kus osalejad saavad väljendada oma mõtteid ja arvamusi ning pakkuda üksteisele toetust ja tunda rõõmu ning vajadusel genereerida ideid esiletulnud probleemide lahendamiseks, lühidat üteldes on need supervisiooni/coachingu kohtumised, mis peaksid aset leidma kord kuus ja aitaksid mitte unustada õpitut ning toetaksid õpitu rakendamist igapäevaellu ja grupi tegevustesse.
Kohtumise pikkus ei tohiks ületada 1,5 tundi.
Kui Eestis ja mujal Läänemaailmas on viimasel ajal populaarne rõhutada kulgemist, mindfulnessi, kohalolekut, on isegi olemas aja aeglustamise grupp fb-s, siis siin nii ongi: asjade tegemiseks võetakse aega ja ajas ollakse mõnuga, vähemalt praegu mulle nii tundub.
Enne kohtumise algust loetakse palve, enne sööma hakkamist samuti ja kohtumise lõpus ka ja söömise lõpus ka.
Minu kolmanda ja neljanda supervisioonikohtumise lõpus hakkasid osalejad äkki spontaanselt tantsima ja laulma.
Tundub, et pean selle video mõni teine kord siia panema, internet läks praegu kuidagi eriti aeglaseks, tegelikult on see kindlasti üks asju, mida riik saaks teha- kogu maa elektrifitseerimine näiteks nagu kunagi oli ühes riigis 1917 aastal :-)
Aafrikat on nimetatud magavaks hiiglaseks. Keenia on üks viiest Aafrika riigist, kus hiiglane on minu arvates ärganud. Areng on kiire ja kiirenemas.
Tervitustega,
Ester