Elust olust

Esmaspäeval ei sõitnud mitte keegi Siayasse, sest bussi rehvid olevat olnud nii slickid, et väiksema vihma korral oleksime lõpetanud nagu see matatu, millest sekundiga konservikarp sai. Keeniale iseloomulikul kombel öeldi seda reisi hommikul ja ennast ülesklantsinud ühistu härrased prouased olid sunnitud sama targalt koju tagasi minema. Reis tõsteti järgmisele esmaspäevale ehk siis üle-eilseks, kuid mingi suurem hulk inimesi otsustas ühel ajal ära surra, seega matuste kõrvalt polnud kellelgi aega kuskile sõita. Hetkeseisuga lähme reedel, aga eks aeg näitab.

Laupäeval saabusid Shiandasse kauaoodatud inkubaatorid. Üks inkubaatoritest on täisautomaatne, reguleerib temperatuuri ja keerutab mune, teine nii automaatne pole, kuid selle jaoks on meil Mwanarabu. Ühistu liikmed annetasid hunniku mune, millest järgmise kolme nädala pärast peaksid esimesed tibud kooruma. Kohalik veterinaar ja muidu tore mees tahab mzungudelt šnitti võtta ja on asunud täiel hingel kogukonda panustama. Kui ta just tänavalt leitud räbalates lastele uusi koolivorme ei osta, jagab ta meie tulevastele tibudele poole hinnaga vaktsiine ja õpetab ühistu liikmeid Keenia mõistes väga innovatiivseid kanapuure ehitama.

Inkubaator vol 1

Inkubaator vol 2

Inkubaator vol 3

Inkubaator vol 4

Inkubaator vol 5

Munatalitaja Mwanarabu

Esther loeb viimased sõnad peale 

Samal ajal tuli meil geniaalne idee tutvustada kohalikule MP-le ideed temapoolse hea sõna ja vastava intstitutsiooni toetusega soetada Wefocole mõned arvutid, et jätkata tasuta arvutiõppega. Ideed pole me jõudnud härrale veel tutvustada, sest kuuldavasti veedab ta oma aega hetkel Mombasas, kuid idee järgi oleme planeeritud kohtumise reedele…koos Siaya reisi ja ühistu juhatuse koosolekuga. Üks kolmest vast ikka toimub.

Kuna arvutiõpe on olnud väga edukas projekt, siis otsustasime algatada programmi, mille raames kutsume Shianda inimesi üles andma vabatahtlikult loenguid ning kursusi, mis iganes teemal nad arvavad, et võiksid oma kaaskannatajaid valgustada. Kursuse läbiviijaid autasustame diplomiga, mis kuuldavasti on siin tööandjate seas võrdlemisi hinnatud paber, seega päris ilma keegi ei jää ning huvilistele on loengud/ kursused tasuta.

Ühistu arengutest nii palju, et kuigi altkäemaks leidis oma tee vastavatesse kätesse, on kiirendatud asjaajamine endiselt in progress. Loodetavasti ei ilmu nüüd ajalehes lugu kanadele munemise õpetamise asemel, kuidas eestlane Keenia ametlikele altkäemaksu maksab. Kui sertifikaat aga lõpuks oma tee Shiandasse leiab, siis võttis meiega ühendust Family Bank, kes pakkus ennast meie ühistu panganduspartneriks, kuna kohalik ühistu Commissioner olevat mõista andnud, et tegemist on tõsise ettevõtmisega, millel olevat tulevikku ja kuna pangal olevat fonde, mida ta meiega hirmsasti jagada tahab (loomulikult soodsa intressi, paindlike tingimuste ja kõigi muude ilusate sõnadega), siis voilaa…meil on pank. Tahaks hirmsasti raha ka igalt poolt küsida, aga kõik ootavad sertifikaadi numbrit. 

Õnneks tibud ei oota ja kasvavad oma inkubaatoris. 

Kui mul kanadele munemise õpetamisest aega üle jääb, teen veits muud tööd ka