Back on track

Kunagi ammu, enne kui Ugandasse palmi alla puhkama sõitsin, korraldasime Janikaga naistegruppidele “Teambuilding” koolituse. Koolitusel rääkisime koostöö ja usalduse olulisusest ning demonstreerisime oma mõtteid läbi erinevate mängude. Kuna ajalugu on näidanud, et aeg-ajalt tuleb Shiandas ette olukordi, kus kellegi ajunatukene genereerib mõne suurema või väiksema loo, mida on vaja kiirelt ja korralikult edasi rääkima hakata ning mis lõpuks naeruväärsed mõõtmed võtab, siis lasime naistel mängida vana head “telefoni” mängu. Osalejate arvu väga suureks ei pressinud, sest asja point saab tavaliselt võrdlemisi kiirelt tõestatud. Sõnumi sisu ma loomulikult ei mäleta, kuid idee seisnes selles, et kuulujutuna läks liikuma lugu a’la “Esther tuleb kell 10 kontorisse” ja “telefoniliini” lõppu jõudis lugu: “Esthri isa varastas naabrilt 10 kana”. M.O.T.T.

Meie maiuspala oli rollimäng teemal kultuurilised erinevused. Ühe tädi panime mzunguks, teised naised mängisid igasuguseid teisi tegelasi. Mzungu ülesanne oli (teoorias) Shiandast matatuga Mumiasesse sõita, kus küsib teed turule, et osta banaani. Mzungu teab, et matatu Mumiasesse on 50 shillingit ja banaan maksab 10 shillingit ja mzungule omasel viisil on eesmärk silme ees ja aega pole raisata. Tundub igati lihtne ülesanne...paneme selle nüüd Aafrika konteksti. Mzungu üritab matatu peale minna, kuid teel peatab teda naistegrupi juht, kes räägib mzungule, kuidas nägi Esthrit pangast väljumas ja poodi minemas ja suurte poekottidega koju minemas, seega ainukene loogiline järeldus on, et ta varastab Wefoco raha ja mzungu peab kindlasti midagi tegema ja Esthri välja vahetama. Mzungu peab jääma viisakaks, ei tohi intriigidesse laskuda ja edasi minema. Mzungu läheb matatu peale, konduktor ütleb hinnaks 50 shillingit. Matatus on neli korda rohkem inimesi, kui sinna mahub. Inimesed katkuvad mzungu juukseid, räägivad oma keeles mzungust ja naeravad. Mzungu peab jääma rahulikuks. Konduktor küsib teel mzungult 50 shillingi asemel 100 shillingit. Mzungu kaupleb, inimesed naeravad. Mzungu peab jääma sõbralikuks. Mzungu jõuab Mumiasesse. Tänavalapsed katkuvad ja näpistavad ja küsivad raha. Matatu konduktorid haaravad mzungul käest ja lohistavad teda matatude poole Busiasse, Bungomasse ja Kitalesse. Mzungu rabeleb ennast lahti ja jätkab oma teekonda. Mzungu peab jääma sõbralikuks. Mzungu küsib vastutulijalt teed...hurmur küsib, kust mzungu pärit on, mida ta Keenias teeb, kus Keenias elab, milline on ta perekonna seis, teeb abieluettepaneku, keeldumise peale küsib, kas tal valgeid sõbrannasid pole. Mzungu küsib uuesti teed. Tüüp küsib 20 shillingit. Mzungu küsib uuesti teed, tüüp viipab käega ebamäärases suunas. Mzungu peab jääma sõbralikuks. Teel turule tuleb mzungule vastu tüüp, kes räägib kurva loo, kuidas ta isal oli just autoõnnetus ja ta vajab 20 000 shillingit, mzungu keeldub. Tüüp küsib, miks mzungu musti inimesi vihkab. Mzungu peab jääma sõbralikuks. Mzungu jõuab turule ja tahab banaani osta. Turumutt küsib banaani eest 50 shillingit. Mzungu teab, et hind on 10. Turumutt vastab, et mzungul on raha, miks ta ei või kõrgemat hinda maksta. Mzungu peab naeratama.

Naistel oli väga lõbus...meil oli väga lõbus. Vaene naine, kes mzungut mängis, hakkas peaaegu nutma.

Kogu koolitus toimus väga vabas õhkkonnas ning kõik said ausalt südamelt ära rääkida, mis neid vähegi vaevas. Õnneks mingit hullemat nutukoori sellest ei kujunenud. Päeva teises poolest arutlesid ja analüüsisid naised oma olukorda mõned aastad tagasi, kuhu nad on Wefoco toel praeguseks jõudnud ning millised on ootused tulevikule.

Rääkis see, kellel pall oli. Teised kuulasid

Kuna mu viisa aegus vahepeal, siis puhkasin kuu aega Ugandas. Nüüd olen tagasi ja jätkan sealt, kus pooleli jäi. Vahetult enne äraminekut, oli minu hinnangul ühistu registreerimine sealmaal, et kohe on registreeritud. Reaalsuses võtab igasugune bürokraatia nii kohutavalt kaua aega, et kui kuu aega hiljem Shiandasse tagasi jõudsin, on ühistu registreerimine endiselt sealmaal, et ta peaks nüüd kohe kohe registreeritud saama. Ühistu ametlikuks nimeks saab Wefoco Multipurpose Co-operative Society Limited.

Idee Shiandasse ühistu luua tekkis eelkõige vajadusest suurendada kohalike tootjate läbirääkimisjõudu. Shiandas tegutsevad peamiselt väiketootjad, kellel puudub oma toodete realiseerimiseks stabiilne turg ning oma väiksuse ja individuaalse tegutsemise tõttu on täielikult vahendatajate mõju all. Kuna väiketootjatel puuduvad ka võimalused näiteks oma maisi hoiustada, on nad sunnitud selle koristushooajal maha müüma hinnaga, mis on sageli madalam kui kasvatamise omahind. Samal ajal on põlluharimine suurema osa inimeste ainuke võimalus mingitki sissetulekut teenida. Teine probleem, mida loodav ühistu peaks lahendama, puudutab toidujulgeolekut. Võimaluste ja teadmiste puudumise tõttu, on põlluharimistehnikad väga algelised, kasutatakse mittekvaliteetseid seemneid ning väetisi saavad lubada vaid vähesed, mistõttu on saagikus ning toodangu kvaliteet pigem madalad.

Ühistegevus annab kohalikele väiketootjatele võimaluse tagada oma toodangule stabiilne turg, mis omakorda võimaldab tootjatele stabiilse sissetuleku ja julguse tootmisse investeerida. Ühiselt panustades saavad ühistu liikmed investeerida ühistu poolt pakutavate teenuste arendamisse. Hetkel kirjutame erinevaid projekte erinevatesse fondidesse, et saada rahastus ühistulise tööstuse loomiseks. Idee on ehitada laohoone vajalike tingimustega hoiustada erinevaid kogukonna liikmete poolt toodetud põllumajandussaadusi, mis võimaldab tootjatel näiteks maisi müüa väljaspool koristusshooaega, kui hind on kõrgem. Lisaks on plaanis ladu varustada vajalike maisiveskite ja pakendamisliiniga. Toodangule lisandväärtuse loomine võimaldab ühistule juurdepääsu rohkematele turgudele, vähendab sõltuvust vahendajatest ning annab liikmetele võimaluse oma toodangu eest suuremat sissetulekut teenida.

Kuna taolise idee elluviimine nõuab investeeringuteks ligikaudu 100 000 eurot, ei ole mõistlik lootma jääda ainult mõne fondi rahastusele. Ühistu liikmed panustavad ühistu arendamisse oma võimaluste piirides ning lisaks alustab Wefoco väiksemate projektidega, mille sissetulekud võimaldavad samm- sammult ühistu arendamisse investeerida. Ühe sellise sissetulekut genereeriva tegevusena oleme alustamas inkubaatori projekti. Järgmisel nädalal ostame ära inkubaatori ja generaatori, mille rahastus tuli Mondolt. Wefoco naistegruppide liikmed panustasid projekti, ehitades kanadele aia, vajaliku varjualuse, hankides vajalikud ruumid ja muu vajaliku. Wefoco naistegruppide liikmed toovad munad, millest inkubaatoris haudutakse tibud. Osad tibud müüakse maha Shianda turul, osad kasvatatakse suureks, et nad hiljem müüa, osad munevad kanad jagatakse kogukonna kõige vaesemaele perekondadele. Lisaks saavad ühistu liikmed kasutada inkubaatorit tasuta, mitteliikmed maksavad inkubaatori kasutamise eest teenustasu. Teise projektina aitab Eesti vabatahtlik disainer Liina Viira välja töötada kvaliteetset standardsuuruses koolivormi, kuna Wefocol on vajalikud õmblusmasinad olemas. Korralik ja kvaliteetne toode annab Wefocole võimaluse osa võtta koolide poolt sügisel välja kuulutatud koolivormide õmblemise hankest.

Seega mu viimased nädalad on möödunud ühistu dokumentide parandamise/täiendamise/muutmise ja projekti kirjutamise tähe all, millest viimasega läks võrdlemisi kiireks. Kuid õnneks oleme Janikaga hea tiim, mille tulemusel valmis projekt 24 tunniga, millest kasutasime ära viimast kui iga hetke.

Kuna Shianda internett on sel aastal praktiliselt koostööst loobunud, siis igasugusteks internetti nõudvateks ülesanneteks sõidan Mumiasesse internetikohvikusse. Seega, kui päris iga nädal blogiposti ei tule, püüdke külma närvi hoida...Shiandas juba on nii, et juhul, kui ootad öösel kella kaheni, saad heal juhul e-kirja saata ning Mumiase poest juustu küsides saad vastuseks: „Juustu? Milleks seda täpselt kasutatakse?“ Eks ma järgmine nädal siis kirjutan pikemalt.