„..erase the temptation to run back home“ IW*E

 Head MTÜ Mondo inimesed eesotsas Janikaga on mind ja Hillet nüüd kokku üle 10 tunni koolitanud selles osas, kuidas Keenias ellu jääda. Asume homme varahommikul teele. Tunne on üsna tugev, olen põnevil, samas pole hirmud kuhugi kadunud. Viimastel päevadel on lisandunud õudusunenäod, milles olen juba sihtkohta jõudnud. Seega otsustasin, et äkki aitab mind, kui kirjutan enne lennukisse astumist nii enda kui mu lähedaste inimeste realistlikest ja veidi vähem realistlikest kartustest seoses selle reisiga.

Peamine mure, mida minu juures kunstiteraapias käivad lapsed seoses minu reisiga Keeniasse väljendasid on, et mõni loom võib mind rünnata või veel hullem, ära süüa. Näiteks lõvi, krokodill, leopard või ninasarvik, samuti tekitasid muresid maod ja ämblikud.. Lähedaste täiskasvanute hirmud on peamiselt seotud olnud võõra kultuuriruumi ja haigustega. Seetõttu on nad mulle välja pakkunud ka erinevaid lahendusi omalt poolt. Näiteks on mitu inimest mul lahkelt soovitanud juuksed maha lõigata, üks soovitas seejärel ka mustaks värvida. Kaitsmaks end toidumürgituse vastu soovitasid kodused mul aga iga päev ära juua klaas Coca-Colat või paar pitsi viina. Taolised soovitused on südamest tulnud, kuid kui kõiki neid kuulda võtaksin, siis sarnanaksin Keeniasse jõudes tumedapäise sõjaprintsessiga, kes on pidevalt veidi svipsis ja kannab seljas vibu ning raudset aluspesu, mille rihma vahele on ta susanud pudelid pipragaasi ja sääsetõrjevahendiga.

Mina Keenias, olles võtnud kuulda 

kõiki lähedaste soovitusi.

Tegelikkus saab olema sarnane, kuid veidi lahjem. Kõige eelmainitu taustal on mul piinlik tunnistada, et minu enda üks suurimatest hirmudest puudutab hetkel hoopis olmeküsimusi. Täpsemalt näiteks seda, kuidas ma hakkan öösiti maja kõrval asuvas välikäimlas käima, kuna seal peidavad end kindlasti kõik tõelised ja ka kujuteldavad Keenia õudused. Sõjaprintsess missugune. Prioriteedid on ka teistes küsimustes natukene paigast ära, näiteks tekitab minus suurt õõvastust info ussikestest, kes tallanaha alla elama võivad pugeda, kui sa kinniseid jalanõusid ei kanna, mõte rottide poolt levitatavast katkust tundub selle kõrval kuidagi.. nääh, see on kõigest katk. Asjad, mida tavaliselt enne lennureise pelgan (näiteks võimalust, et lennuk võib alla kukkuda), need leiab hirmude tabelist alles tagantpoolt esimeste hulgas koos päikesepõletusega.

Kõige tähtsam näib hetkel olevat teadmine, et olen teinud kõik, mis minu võimuses. Sealhulgas lasknud end vaktsineerida kolme vaktsiiniga, lugenud Janika "Minu Keenia" raamatut, söönud kolme kuu jagu head ja paremat jõulude ajal, kallistanud lähedasi tugevalt ja pikalt. Öeldakse ju, et muretseda tasubki ainult nende asjade pärast, mida me ise muuta või kontrollida saame, kõik ülejäänud läheb niikuinii omasoodu. Kutsun teid endaga kaasa seiklusele Shiandasse!