Täna algas viimane nädal Shiandas

Nüüd on siis rannikul käidud- Mombasa, Malindi, Watamu. Panin neid puhkuse pilte FB sse ja sain kommentaari, et jah, nüüd on tunda päris Aafrikat. Kuid mis on päris Aafrika? See tundub olevat see, mida me tuleme otsima olles lugenud raamatuid näiteks nagu Livingstone "Reisid Lõuna Aafrikas " või Hemingway "Aafrika haljad künkad ", seda Aafrikat enam pole.
Seda Aafrikat etendatakse turistidele, sest seda nad tulevad otsima.
Ja kuigi seda Aafrikat enam pole, leiad sa siit ikkagi midagi, mis on väga ürgne ja väga soe ja kodune. Maal vanaema juures...

Palju paberimajandust on vaja ära majandada :-) : kokkuvõtteid mitmes erinevad vormis ja keeles...
Kokkuvõtteks saan ütelda, et umbes 90 % kõigist mõtetest, mis pähe tulid, on ka teostatud selle poole aasta jooksul. Neist olulisemad minu jaoks olid Mondo toetusprogrammi laste ekskursioon Kisumusse, õmbluspoe remont ja sisustamine ning mangode, avokaadode ja sidrunipuude pookimisnädal. Teostamata jäi Bukura Põllumajandusinstituudi külastus Chair Ladydega, see jäi tegelikult juba Microfinants projekti algstaadiumis kõrvale, kuid vaikselt lootsin, et rahaülejääkidega saab seal siiski see nädal ära käia, kuid kuna rooter wifi jaoks officile on siiski eluliselt tähtsam hetkel, siis nii ta ongi.
Jääb selle käigu korraldamine järgmisele vabatahtlikule minu positsioonis.
Põllumajandus on selgroog nagu Salim ütleb...
Ja õige kah, kui süüa pole, siis kuidas sa ikka õpid ja edened ja kasvad ja oled jätkusuutlik :-)

 Pookimas Chenda Kalas.

Üks esimestest käikudest naistegruppidesse. Pildil koos Abrahami- mentori ja tõlgiga, kellele olen väga tänulik. Jalutuskäigud külades ja turul, kõikide teede teadja ja kõikide inimeste teadja ja Suahiili keele õpetaja. Ja väga palju naljakaid juhtumeid.

Üks on kindel, ma tulen tagasi, et vaadata kuidas läheb nendel 104-l puul.
Kui Jumal tahab, ütleksid kohalikud.