St. Luke´s Bumini Primary School

Järgmine kool, mida külastame ning kus koolitusi korraldame, on Buminis asuv St. Luke´s Primary School. Meie partneri PAPO kontorist vaid kiviviske kaugusel asuv kool on ainuke algkool kus koolitusi planeerime. Sarnaselt St. Patricki koolile Ebuberes tervitab meid sisenedes hulgaliselt põnevil õpilasi, jalgpalliplatsil muru näksivad lehmad ning virnades eksamitööd, mis ootavad parandamist.

Kaheks jagatud kooliaasta vältel toimub kokku 6 eksamisessiooni, kus kontrollitakse iga kord teadmisi kõikides ainetes. Seda, mida tulemustega tehakse, me päris lõpuni ei hooma. Pigem võrreldakse kokku liidetult sessioonide tulemusi, et näha muutust, aga reaalsuses on sessioonid erinevad ning seeläbi tulemused võrreldamatud. Madalaimate tulemustega õpilaste vanemad kutsutakse kooli ning peetakse aru põhjuste ning võimalike lahenduste üle. 

Sellele järgnevad järele aitamise tunnid toimuvad varahommikuti alates 6.30-8.00 ning pärast koolipäeva lõppu 15.10-16.30. Kasutatakse ka üks ühele õpet, mis kasvatab koormust veelgi. Kui isegi koormatud õpetaja kümne tunnist tööpäeva on veel kuidagi võimalik hoomata, siis alla kümne aastast last kümme tundi järjest mõttekat õppetööd tegemas me ette ei kujutu. Isegi kui vahepeal on pausid ning saab süüa ja suurel kooli territooriumil ringi joosta.

Intervjuust kolme õpetajaga selgub, et digitehnoloogia kasutuselevõtu seisukohast on kooli suurimaks väljakutseks tehnoloogia totaalne puudumine. Kooli inventari ei kuulu isegi ühte arvutit, televiisorit ega printerit, rääkimata sülearvutitest või projektoritest. Mõned õpetajad on küll saanud kogemusi õpetajakoolituse või mitteformaalse õppimise käigus, kuid kuna praktiseerimisvõimalused puuduvad, siis on need ka peatselt unustatud. Koolis töötavast 23st õpetajast omab nutitelefoni küll enamik, kuid õpetamiseks või õppematerjali otsimiseks neid ei kasutata. Ainukese kasutatava vahendina tuuakse välja Google´i keskkonda, kust üks õpetaja koolile mõeldud riigi poolt loodavad välishindamisvahendid saab alla laadida ja välja printida.

Huvi (lisaks sellele, et „palun andke meile mõni seade!“) tuntakse enamasti arvutiõppe ABC, projektori kasutamise ning ettekannete tegemise vastu. Saame koolilt kinnituse, et nad leiavad kahel päeval aega meiega kohtuda, et digipädevusi edasi arendada. Nopime programmist välja kooli vajadusetele sobilikumad infokillud ning valmistame koolituspäevad ette.

Kokku lepitud päevadel kohale jõudes korralduslikke probleeme ei esinenud. Küll aga puudus esimesel koolituspäeval koolis ja kogu piirkonnas elekter, mistõttu pidime ära jätma tegevused, mis hõlmasid projektorit ning internetti. Õnneks olid kaasa võetud arvutitel akud täis ning saime koolituse ikkagi läbi viia.

Koheselt ilmnes, et ka osalejate oskuste tase on väga erinev. Mõni õpetaja vajas juhendamist kuidas arvutit avada, hiirega liikuda, trükkida. Teine jälle valdas juba baasoskusi, näiteks MS Wordis ja Excelis töötamise osas. Tutvustasime arvuti erinevaid komponente, lisaseadmeid ning Windows baaspaketi programme. Seejärel töötasime juba väiksemates rühmades. Toimusid nii trükkimise, paroolide olulisuse ning loomise, kui ka Exceli valemite ning funktsioonide kasutamise töötoad. 

Koolituse lõpus selgus üllatav tõsiasi, et koolil ikkagi kuskil on, vähemalt teoreetiliselt, suurusjärk 100 tahvelarvutit. Neid aga pole õpetajad kunagi kasutanud. Põhjenduseks tuuakse, et kõikedele õpilastele neid ju ei jaguks. Samuti pole nende kasutamist neile ka kunagi õpetatud. Igal juhul meie tahvelarvuteid kordagi ei näe ning nende olemasolus veendunud pole. Ka ei tundu mõistlik teemat survestada, kuna kui isegi need tahvlid eksisteeriks, siis ka tehnilise valmisoleku korraldamine, et neid kasutusele võtta, koolil ju sisuliselt puudub. Vaja oleks ju pikendusjuhtmeid laadimiseks, internetti uuenduste tegemiseks, inimest, kes neid pidevalt hoiustaks ja hooldaks jpm.

Teisele koolituspäevale kogunesid samad õpetajad, kes esimesel korral. Õnneks oli seekord saadaval ka elekter ning läbi kaasa toodud ruuteri ka internet. Tutvustasime internetis käitumise ning ohutusega seotud aspekte. Erilist huvi ja elevust tekitas petuskeemide ning häkkimisega seotud osa. Tutvuti ka hea otsingu koostamise põhimõtete ning laiemalt, mida üldse võiks internetist leida ning kuidas leitud infot paremini õppetundidesse integreerida. Selleks vaadati ühiselt üle Google poolt pakutav pea lõputu tööriistakast.

Kokkuvõttes jäid õpetajad koolituspäevadega väga rahule. Sai palju õpitut meelde tuletatud ning uut omandatud. PAPO esindaja on lubanud kooli aidata esimes(t)e arvuti(te) hankimisega ning loodetavasti on õpetajatel juba õigepea võimalik omandatut igapäevaselt kasutada ning enda teadmisi juba koolisiseselt edasi arendada.