St. Patrick´s Ebubere Secondary School Vol 1

Algab töö

Meie esimeseks suuremaks ettevõtmiseks Shiandas on digipädevuse koolituse korraldamine St. Patrick´s Ebubere koolis. Tegemist on Eesti mõttes keskkooli/gümnaasiumiga, kus käivad 14-18 aastased tüdrukud ja poisid läbisegi. Neljaklassiline keskkool (secondary school) lõpeb eksamitega kõikides ainetes. Ühes klassis õpib tavaliselt 50-60 õpilast, kelle õpetamise, kasvatamise ning haldamisega saab hakkama üks õpetaja.

Keenias üldisemalt on õpetaja amet populaarne ning õpetajaid on koolitatud riigi poolt palju. Siiski pole riigil raha, et kõiki palgal hoida, mistõttu on on konkurents suur. Samal ajal on ühele töötavale pedagoogile langev koormus väga suur ning jaanuarist novembrini vältav kooliaasta pingeline. Suur töökoormus omakorda kahandab võimalusi viia sisse muudatusi ja uuendusi ning seeläbi saadava hariduse kvaliteet kannatab.

  

Tee kooli

 

Tee kooli viib Shiandast bodabodaga ning kulgeb kohati üsna väikseid teid pidi. Esimesel korral tuleb meiega kaasa ka PAPO esindaja Jose Chibata, kes plaanib kohapeal algatatud koostööprojekte tulevikus jätkata. Chibata päevi näinud boda meid mõlemat kanda ei jaksa, mistõttu läbib Marten pool teed jala nautides linnulaulu ning kohalike tähelepanu. Sõltumata liikumisvormist on kohale jõudes silmad ja nina punasest tolmust pungil, kuid motivatsioon panustada jätkuvalt laes.

 

Kuna 2020. aastal, kui Covid-19 puhang oli täies hoos, olid koolid Keenias suletud, siis töötab Ebubere kool ka vaheajal. Sellel ajal ei toimunud ka meie mõttes koduõpet. Õpetajad küll edastasid õpilastele paberil õppematerjale ning ka õpikud/töövihikud olid saadaval, kuid võimalust tehtud tööd kuidagi kontrollida või hinnata polnud. Kaotatud aega tasa teha või lünki täita otseselt ei üritata, kuna uut materjali on peale tulemas lihtsalt liiga palju.

Saabumegi vaheaja esimesel päeval ning toimumas on palju. Ehitatakse uut hoonet klassiruumideks, kõik ülejäänud hooned saavad uue värvikihi nii seest kui väljast. Etteruttavalt võttis uue hoone ehitus ning kõikide ruumide korrastamine ja üle värvimine kokku umbes kaks nädalat. Senikaua istuvad õpilased hoovis ning toimub kordamine eksamiteks, eksamite sooritamine ning hiljem tavapärane õppetöö. Vihmaga õppetööd niiehknaa ei toimu, kuna teed muutuvad kiiresti läbimatuks ja õpetajaid/õpilasi kohale lihtsalt ei saabu. Samuti on võimatu vihmaga siseruumides tunde läbi viia, kuna puuduvad laed ning üles vaadates vaatab vastu plekk-katus. Kõrva järgi täitub ruum vihma ajal vähemalt 100 dB müraga ning ka iseenese mõtete kuulmine on raskendatud. Keenias kohapeal tähendab vihm üldisemalt, et suurt midagi ei toimu ning elu jääb ootele.

Koolist

Kogu õppetöö ongi eksamite võimalikult edukalt läbimisele suunatud. Toimub tuupimine, drillimine ning tugevas raamis toimetamine. Õpetajaid motiveerib sedalaadi õpetamisvormi kasutama ka heade eksamitulemuste eest makstav lisatasu. Õpilased omandavad informatsiooni enamasti läbi nägemismeele ning materjali läbi kirjutamise, kuulates ja kaasa mõeldes hajub tähelepanu kiirelt.

Kool ise on tagasihoidlik, klassiruumid lihtsad ning õpetajate tuba sisaldab vaid hädavajalikku. Direktori kabinett on pooleldi täidetud koolile annetatud õpikute ning õppematerjalide kastidega. Nende hulgas ka näiteks avamata kastid brittide koostatud arvutiõpetuse algtõdedega.

Õpetajatele pakutakse ka kooli poolt lõunat ning hommikul teed. 

 

 Koolitus alaku

 

Koolis võetakse meid soojalt vastu ning kohtume esmalt direktor Ezeqieli ning matemaatika õpetaja Simoniga. Saame üsna hea ülevaate kooli IT taristust ning õpetajate oskustest. Koolis on kokku 3 lauaarvutit ning üks suurem televiisor info suuremalt seinale kuvamiseks. Enamus õpetajaskonnast pole ei õpetajaks õppides ega ka hiljem digitaalsete vahendite kasutamist õppinud, ega oska ka seda teha. Samas omab kooli 15st õpetajast nutitelefoni 13, kuid õpilastel pole lubatud nutitelefone kooli kaasa võtta. Lisaks puudub enamikel õpilastel isiklik või perekonnas nutitelefon. 

See info muudab meie olukorra keeruliseks. Tundub, et keskmiselt on õpetajate teadmised madalamad, kui  ehk programmiga pihta hakkamiseks vajalikud. Lisaks tekitab peavalu mõte, et kui isegi õpetajatele koolituse käigus vajalikud teadmised edasi anda poleks neil võimalik omandatut hiljem praktiliselt koos õpilastega harjutada.

Lepime kokku, et naaseme paari päeva jooksul, et kaardistada õpetajate soovid täpsemalt ning lepime koolituse sisu ning ajakava kokku. Esialgu tundub, et mõju avaldamiseks peame oluliselt algselt planeeritu ümber mõtlema ning alustama väga elementaarsetest elementidest nagu näiteks projektori/ekraani kasutamine, mis on Internet ja kuidas seal käituda ning kasuliku info veebist otsimine ning esitamine.